Otsustusvabaduse suurendamine tähendab oma töötajatele suurema võimu andmist. Oled sa selleks valmis?

Motivatsiooniekspertide sõnul on inimese üheks tähtsaimaks sisemiseks motivaatoriks otsustusvabadus – tunne, et võin ise oma asjade üle tööl otsustada (loe: elu üle tööl). Miks see nii oluline on?

Usutavasti seetõttu, et mitte kellelegi ei meeldi tunda, kuidas teda kontrollitakse (ahistatakse). Nii nagu me lastena soovisime kiiresti täiskasvanuks saada (et ei peaks enam vanemaid kuulama), koolist kiiresti läbi saada (et ei peaks kooli “tobedaid” reegleid järgima) ning ka liialt ahistavatest lähisuhetest pääseda, soovime ka töökeskkonnas olla vabad.

Õpitud abituse all vaevlevad töötaja

Kuigi vabadust ihkavad töötajad (kõik töötajad) ütlevad mõttes: “Ma ju tean, mis on oluline ja mida minult oodatakse – miks juht ei lase mul seda teha?”, ei ole praktikas see alati nii lihtne.

Nimelt eksisteerib grupp töötajaid, kes küll vabadust ihkavad, aga nad ei olegi valmis seda vastutustundlikult kasutama. Need on laiskvorstid, mugavusgurmaanid ja õpitult abitud. Tegelikult moodustavad nad kokkuvõttes sama rühmituse – töötajad, kes ei olegi huvitatud tööandja ja meeskonna edust, vaid võimalusel teevadki ära ainult nii palju kui hädavajalik.

Kui sellistele töötajatele anda liialt otsustusvabadust, võib see lõppeda anarhia ja tööalase katastroofiga. Sellised töötajad võivad olla nii ükskõiksed, et nad hakkavad otseselt juhi poolt pakutavat vabadust ära kasutama ja lõpuks ei teegi mitte keegi tööd.

Kuidas nendega toime tulla? Esiteks, nad kiiresti vallandada, sest ükski juht ei peaks hoidma meeskonnas inimesi, kes ei taha seda meeskonda ning selle juhti edu saavutamisel aidata.

Või teiseks, hakata neid regulaarselt coachima (1-1 vestlused) ja seeläbi nad mugavustsoonist välja suruda kuni nad hakkavad võtma rohkem vastutust või siis lahkuvad ise. Fakt on aga see, et selliseid töötajaid ei tohi vaikides ning nende käitumist ignoreerides taluda, sest ajas võtavad teised meeskonnaliikmed sellised kombed üle.

Kas oled valmis võimust loobuma?

Teine olukord, kus juhid ei taha või ei oska otsustusvabadust kui motivaatorit rakendada, on seotud nende enda hirmuga jääda võimust ilma.

Nimelt paljudele “väikese algustähega” (loe: ebakindlad) juhtidele meeldib “saan oma töötajate üle otsustada ja nende elu vajadusel mõnusamaks või kibedamaks muuta”-tunne. Ja kui kätte jõuab aeg töötajate otsustusvabadust suurendada, võib see tekitada juhis hirmu olukorra üle kontrolli kaotamise ees.

Tegelikkus on muidugi hoopis midagi muud – asetades end töötaja kingadesse võib hoopis juhi liigne kontrollimine inimestes frustratsiooni tekitada, motivatsiooni vähendada ja meeskonnas barjääre luua, mis paneb ka töötajad vähem pingutama.

Kuidas siis alustada? Esiteks, hinda juhina ja lase hinnata töötajatel 10 palli skaalal, kui kõrgeks nad oma otsustusvabadust nendes 5 punktis hindavad:

1) Mida nad teevad / mida ma teen?
Kas ja kui palju saavad töötajad valida oma tööülesandeid?

2) Kuidas nad seda teevad / kuidas ma seda teen?
Kas ja kui palju saavad töötajad otsustada, kuidas nad soovitud tulemuseni jõuavad (meetodid)?

3) Kus nad seda teevad / kus ma seda teen?
Kas ja kui palju saavad töötajad otsustada, kus nad oma tööd teevad?

4) Millal nad seda teevad / millal ma seda teen?
Kas ja kui palju saavad töötajad otsustada, millal nad oma tööd teevad?

5) Kellega nad seda teevad / kellega ma seda teen?
Kas ja kui palju saavad töötajad otsustada, kellega koos nad töötavad?

Seejärel võrdle töötajate ning juhi hindeid ja arutage, kus töötajad saaksid / oleksid valmis rohkem ise otsustama ja sellega kaasnevat vastutust kandma. Koolitustel soovitan kuni konkreetsete olukordadeni välja ära määratleda, kas a) töötaja võiks tulla juhilt nõu küsima, b) ise ära otsustada ning juhti sellest hiljem informeerida või c) ise otsustada ning selle eest ka vastutada.

Nimetame selle “otsustustahvliks” ning see võimaldab juhtidele rohkem aega juurde luua, abitud töötajaid iseseisvamateks muuta ning iseseisvate töötajate sisemist motivatsiooni suurendada. Kolm kärbest ühe hoobiga, kas pole?