Rohkem kui lihtsalt positiivne mõtlemine: Mis on positiivne psühholoogia ja kuidas seda juhtimises kasutada?

Kas sa püüad olla positiivne ja optimistlik juht? Kas ootad sama ka oma meeskonnalt?

Minu soovitus: lõpeta oma töötajate ja iseenda sundimine “positiivsele mõtlemisele”. Enamik juhtimisnõuandeid, mis käsivad sul lihtsalt naeratada ja igas halvas asjas head näha, on tegelikult ohtlikud lõksud, mis viivad otse läbipõlemise ja meeskondliku “vaikuseni”. Kui sa juhina püüad alati olla “okei” ja surud peale välist optimismi, siis sa tegelikult ei ehita tugevat meeskonda, vaid sa hävitad avatust ja usaldust.

See väide võib tunduda karm, aga Eesti kesk- ja esmatasandi juhtide igapäevas on see valus reaalsus. Sa istud koosolekul, tunned pingeid ja näed probleeme, aga keegi ei julge neist rääkida, sest on loodud kultuur, kus peab olema “positiivne”. Seda nimetatakse mürgiseks positiivsuseks, kus naeratus on mask, mille taga peitub stagnatsioon ja hirm .

👉 Uuringud kinnitavad, et see pole vaid tunne. Science of People 2023. aasta uuringu kohaselt on 67% töötajatest kogenud tööl mürgist positiivsust ja kõige sagedamini tuleb see just juhtide poolt. See on usutavasti ka põhjus, miks paljud Eesti juhid on hakanud “positiivset mõtlemist” pelgama nagu tühja kesta.

Selles artiklis vaatame aga, miks positiivne psühholoogia võib olla midagi hoopis muud kui “roosade prillidega” maailma vaatamine. See on tegelikult teaduspõhine viis ehitada juhi ja meeskonna vastupidavust ja tulemuslikkust nii, et me ei vaikiks probleeme maha, vaid tegeleksime nendega viisil, mis laseks meil kasvada. See on intelligentsete juhtide tööriist, mis aitab hoida fookust ja energiat ka siis, kui tingimused pole ideaalsed.

Mis on positiivne psühholoogia ja miks see ei tähenda probleemide eiramist?

Positiivne psühholoogia ei ole soovmõtlemine või enese petmine. See on psühholoogia haru, mis uurib, mis teeb inimesed ja organisatsioonid edukaks, vastupidavaks ning elujõuliseks. Kui traditsiooniline psühholoogia keskendub sellele, kuidas parandada seda, mis on katki, siis positiivne psühholoogia küsib, kuidas rohkendada seda, mis on juba hästi, et suudaksime raskustega veelgi paremini toime tulla.

Juhi töös tähendab see teadlikku fookuse suunamist. See ei tähenda, et sa ei näe vigu. Vastupidi, sa märkad neid, aga sa ei jää neisse kinni. Selle asemel, et otsida süüdlast, küsid sa: “Mida me sellest õppida saame?”. See on “selgita, usalda ja toeta” mudeli rakendamine, kus ootused on selged, aga fookus on lahendustel ja arengul.

Koolitustel kohtan sageli juhte, kes kardavad, et kui nad on liiga “positiivsed”, siis töötajad hakkavad end lõdvaks laskma ning ei pinguta enam. Tegelikult näitas aga juba 100 aastat tagasi toimunud Hawthorne’i eksperiment, et produktiivsus ei kasva mitte töötingimuste parandamisest, vaid tähelepanust ja hoolimisest. Positiivne psühholoogia annabki juhile need meetodid – kuidas tähelepanu juhtida nii, et see kasvataks inimeste sisemist motivatsiooni.

Ning see ei ole minig “pehme” teema. See on strateegiline valik ehitada meeskond, mis on 31% produktiivsem ja teeb 60% vähem vigu just seepärast, et nende fookus on tugevustel, mitte hirmul .

Vahe positiivse psühholoogia ja mürgise positiivsuse vahel

Juhi jaoks on kriitiline mõista seda piiri. Mürgine positiivsus on surve olla alati õnnelik ja rahulik, mis paneb inimesed oma muresid varjama. Kui töötaja ütleb sulle, et tal on raske, ja sina vastad “ära muretse, kõik saab korda”, siis sa tegelikult tühistad tema kogemuse. See on mürgine positiivsus.

Positiivne psühholoogia aga normaliseerib ebatäiuslikkust. Selle asemel, et sundida end naeratama (ka läbi pisarate), lood sa turvalise keskkonna, kus inimesed julgevad öelda: “See asi ajab mind marru ja ma ei tea veel, kuidas seda lahendada”. Sa ei paku kohe kiiret lahendust, vaid lased emotsioonil olla ja küsid: “Räägi mulle rohkem. Mis täpselt on raske?” .

Mürgine positiivsus tapab tagasiside kultuuri, sest keegi ei julge öelda, et protsessid on aegunud või juhtimine lonkab. Positiivne psühholoogia aga julgustab haavatavust. See on julgus olla inimene, rääkida oma vigadest avalikult ja näidata, et ka sina juhina oled segaduses. Just see ehedus loob usaldust, mis on meeskonna edu alus.

Näen seda sageli just meeskonnakoolitustel, kus alles siis, kui juht julgeb oma “positiivse maski” eest võtta, hakkavad ka inimesed päriselt rääkima probleemidest, mis on aastaid vaka all olnud.

See ongi vahe. Mürgine positiivsus peidab probleeme, positiivne psühholoogia annab sulle aga julguse ja vahendid nendega tegelemiseks ilma, et sa kaotaksid lootust.

Martin Seligmani 3 teed heaoluni (õnneni) juhi vaates

Positiivse psühholoogia rajaja Martin Seligman on välja toonud kolm taset ehk teed heaoluni. Need ei ole ainult isiklikuks kasutamiseks, vaid on võimsad tööriistad juhi käes.

1. Nauding (pleasure) See on esimene ja kõige lihtsam tase. See puudutab positiivseid emotsioone siin ja praegu. Juhi töös on need väikesed žestid (hommikune tervitus nimepidi, sünnipäeva meelespidamine või ühine kohvipaus). See on rituaalide loomine, mis annavad päevale struktuuri ja hetkelist rõõmu. Kuigi see tase on oluline, on see üksi liiga lühiajaline, et hoida motivatsiooni rutiinses töös.

2. Kaasatus (engagement) See tase puudutab oma tugevuste kasutamist nii, et sa kaotad ajataju ehk koged “voogu” (flow). Igaühel meist on oskused, mis meid eriliseks teevad. Juhi roll on aidata meeskonnaliikmetel oma tugevusi märgata ja neid töös rakendada. Inimesed, kes saavad oma tugevusi iga päev kasutada, on märgatavalt vastupidavamad ja õnnelikumad.

3. Tähendus (meaning) See on kõige sügavam tase. See tähendab oma töö seostamist millegi suuremaga kui sa ise. Sa ei täida lihtsalt tabeleid, sa aitad ettevõttel püsida elus. Sa ei skänni lihtsalt tooteid, sa aitad inimestel toitu lauale saada. Z-generatsiooni töötajate jaoks on see väga kriitiline. 86% neist tahab töötada ettevõttes, mille väärtused ühtivad nende omadega. Ja juht, kes suudab selgitada töö laiemat tähendust, loob meeskonna, mis ei murdu ka kriisides.

Pea meeles! Kui sa juhina suudad pakkuda oma inimestele kõiki neid kolme taset, siis sa ei pea neid “motiveerima”. Sa oled loonud keskkonna, kus nad on ise motiveeritud .

Miks tähenduse ja tugevuste teadlik kasutamine kasvatab juhi vastupidavust?

Juhtimine on kurnav. McKinsey 2023. aasta uuringud näitavad, et üle 70% juhtidest tunneb end regulaarselt emotsionaalselt kurnatuna. Selles seisundis on lihtne langeda mikromanageerimisse ja kontrollvajadusse, mis imeb energiat veelgi rohkem.

Positiivne psühholoogia pakub aga siinkohal päästerõngast. Kui sa tead, mis on sinu enda ja su meeskonna tugevused, siis sa delegeerid julgemalt. Sa ei ürita olla üliinimene, kes teeb kõik ise ära, vaid sa usaldad inimesi nende tugevuste baasilt. Delegeerimine ei ole ju kontrollist loobumine, vaid kontrolli targem jagamine, mis vabastab su aega strateegiliste teemade jaoks.

Tähenduse teadvustamine aitab sul aga läbi närida nendest päevadest, mil kõik tundub olevat üks suur tulekahju kustutamine. Kui sa tead oma väärtusi (näiteks ausus või stabiilsus) ja mõistad, kuidas su praegune töö neid toetab, siis sa ei põle nii kergelt läbi. See on emotsionaalse inventuuri tegemine, mis aitab sul märgata mustreid oma reageeringutes ja säilitada rahu.

On ju vaimselt terve ja tähendust tajuv juht nagu majakas. Ta ei reageeri üle väikestele tagasilöökidele, sest ta näeb suurt pilti. Ja see vastupidavus ei tule mitte hammaste risti surumisest, vaid teadlikust energia juhtimisest.

Kuidas juht saab positiivset psühholoogiat praktiliselt rakendada?

See kõik kõlab kenasti, aga kuidas seda päriselt kasutada? Positiivne psühholoogia on tegelikult väga praktiline. See ei nõua miljoneid, vaid suhtumise ja käitumise muutust.

Esiteks, alusta regulaarsetest 1:1 vestlustest. Need ei tohiks olla kord aastas toimuvad formaalsed arenguvestlused, millest 91% töötajatest läheb läbi vaid kohustusest. Kasuta hoopis 15-20 minutilisi vestlusi, et küsida: “Mis sul hästi läheb?”, “Millega sa hädas oled?” ja “Kuidas ma saan sind aidata?”. See on mikro-tagasiside andmine, mida eriti noorem põlvkond eriti väärtustab.

Teiseks, kaardista individuaalsed motivaatorid. Iga inimene on unikaalne ja see, mis motiveerib ühte, ei pruugi toimida teise puhul. Just selliseid tööriistu vaatame ka koolitusel “Juhist liidriks”, mis aitab juhtidel süsteemselt mõista oma inimeste sisemisi ajendeid. Võid küsida neilt vahepeal ka otse: “Mis sind su töö juures kõige rohkem motiveerib lisaks palgale?” või “Milline on sinu jaoks ideaalne tööpäev?” .

Kolmandaks, loo positiivse tagasiside kultuur, mis tunnustab protsessi, mitte ainult tulemust. Selle asemel, et öelda “hea müügitulemus”, ütle “ma märkasin, kui professionaalselt sa eile selle keerulise kliendiga tegelesid”. See näitab, et sa päriselt märkad nende pingutust, mis on üks tugevamaid kuuluvustunde loojaid.

Neljandaks, julge olla haavatav ja küsi ise tagasisidet. Küsi oma meeskonnalt avalikult: “Mida ma saaksin omalt poolt rohkem või vähem teha, et minuga oleks lihtsam koos töötada?”. See normaliseerib ebatäiuslikkust ja loob turvalise ruumi, kus inimesed julgevad ka ise areneda ja õppida oma vigadest .

Kokkuvõtteks

Positiivne psühholoogia ei ole raketiteadus, aga see nõuab teadlikkust, empaatiat ja julgust loobuda näilisest täiuslikkusest. See on valik näha võimalusi seal, kus teised näevad probleeme, aga ilma, et me sulgeksime silmad reaalsuse ees.

Tõeline juhtimine algab sellest, et sa õpid oma inimesi tundma kui isiksusi, mitte kui ressursse. Sa lood keskkonna, kus tähelepanu ja seotus on normaalsus, mitte erand. See ongi see “salarelv”, mis muudab meeskonna võitmatuks – erinevate põlvkondade, tugevuste ja tähenduste ühendamine ühtseks tervikuks.

See teekond algab sinust ja see algab täna. Vali üks väike asi, mille puhul saad harjutada positiivset psühholoogiat – olgu see siis üks siiras tunnustus või tähenduse selgitamine. Sest lõpuks on sinu roll juhina olla see, kes aitab teistel õitseda.

Põhipunktid, mida kaasa võtta:

➢ Positiivne psühholoogia on teaduspõhine lähenemine vastupidavuse ja tugevuste ehitamiseks, mitte “kõik on hästi” tüüpi enesepete.

➢ Erinevalt mürgisest positiivsusest lubab positiivne psühholoogia ka negatiivseid emotsioone ja kasutab neid õppimisvõimalustena.

➢ Tähenduse leidmine töös ja tugevuste kasutamine on võimsaimad relvad läbipõlemise vastu nii juhile kui meeskonnale.

➢ Praktiline positiivne psühholoogia algab sagedasest tagasisidest, haavatavusest ja oma inimeste individuaalsest tundmaõppimisest.

Küsimused mõtisklemiseks juhile:

1. Kui palju on sinu tänases juhtimisstiilis mürgist positiivsust ja kui palju ehedat, positiivsel psühholoogial põhinevat avatust?
2. Milliseid oma meeskonnaliikmete tugevusi oled sa viimase nädala jooksul teadlikult märganud ja ka neile peegeldanud?
3. Kuidas sa saaksid homme oma meeskonnale selgitada ühe rutiinse ülesande laiemat tähendust ja mõju organisatsioonile?