Ajajuhtimise tehnika #6: avasta oma käivitusenergia

Me kõik oleme kogenud seda, kuidas mingi tegevuse alustamine on tegelikult ebamugavam kui hiljem selgub. Eriti kehtib see olukordades, kus tegemist on mingi “suure” ülesandega, mille puhul juba teame ette, kui palju aega ja energiat see meilt nõuab. Siin aitavadki meid ajajuhtimise tehnikad # 6 ja 7.

Ajajuhtimise tehnika #6: avasta käivitusenergia

Kunagi lugesin ühest raamatust ühest mehest, kes soovis hakata rohkem sporti tegema. Ta proovis kõikvõimalikke treenerite soovitusi ja meetodeid, aga mitte ükski nendest ei toiminud, sest ta ei leidnud kunagi eneses viitsimist see “esimene samm” teha. Ta tundis, kuidas kõik need meetodid on hea ja toredad, aga need eeldavad, et sa teed neid. Tema probleem oli aga end diivanilt püsti saada.

Siis ühel hetkel sai ta aru, et küsimus ei olegi meetodites, vaid tema senistes harjumustes – kui ta soovib oma pikaajalist käitumist muuta, peab ta muutma oma harjumusi. Siin on aga peamiseks takistuseks senised harjumused, mis on vaja murda. Nende murdmiseks on aga omakorda vaja energiat – ja seda vana harjumuse muutmise energiat hakkaski ta nimetama “käivitusenergiaks”.

Nimelt avastas ta, et kui ta midagi juba tegema hakkas, siis see tegevus ei olnud enam üldse nii ebamugav. Näiteks ei olnud tema jaoks suurt erinevust, kas joosta pargis 1 km või 3 km. Palju suureb probleem oli saada dressid jalga pärast töölt koju tulemist või pärast hommikul ärkamist. Selle probleemi ületamiseks hakkas ta katsetama erinevaid nippe, et algsest ebamugavusest üle saada.

Ühe eksperimendi raames heitis ta näiteks magama dressidega. Ta püüdis aru saada, kas hommikune jooks oli talle ebamugav oma tegevuses eneses, või tekkis ebamugavus ja vastumeelsus just hommikul ärgates ja mõeldes sellele, et tuleb jooksma minna. Ta avastas, et pigem viimane variant, mistõttu püüdiski ta selle ebamugavuse eemaldada – ta heitis magama dressidega, et hommikul oleks vaja ainult tossud jalga panna (mis olid ka juba voodi ette toodud) ja siis sörkima minna. Ja see töötas!

Õpi kitarri diivanilt tõusmata

Oma eksperimentide käigus hakkas ta analoogseid põhimõtteid kasutades mängima ka kitarri. Nimelt oli ta juba ammu ostnud endale kitarri, et seda siis igal õhtul peale töölt naasmist 30 minutit harjutada. Probleem oli aga selles, et töölt tulles istus ta alati vanast harjumusest diivanile “hetkeks” puhkama, kust ainult käeliigutuse kaugusel oli telekapult. Ilmselgelt võttis ta puldi pihku, ja unustas end seejärel 2-3 tunniks lihtsalt teleka ette. Kuidas ta seda muutis?

Kõlab naeruväärselt lihtsalt, aga ta võttis hommikul puldist patareid välja ja viis need maja teises otsas olevasse magamistuppa. Ja samas tõi magamistoast juba diivani kõrvale valmis kitarri. Nüüd, töölt naastes haaras ta alguses küll puldi järele, aga siis meenus, et see ei tööta. Pannes puldi kõrvale oli sealsamas ka kitarr ja noodivihik – ta võttis selle ja mängis oma 30 minutit täis nagu oli millalgi planeerinud.

Ehk kõlavad need näited ülelihtsustatud, aga need toimivad. Nagu eelmises tehnikas BF. Skinneri näite juures selgus on alateadvus võimas tööriist, ja ilma seda mõistmata oleme üsnagi võimetud. Me võime küll otsustada midagi teha, aga meie alateadlikud protsessid võtavad alati juhtimise üle. Seepärast ei saa me alateadvust kontrollida, küll saame aga nutikalt selle üle kavaldada.

Kasuta käivitusenergiat ka tööl

Kogu eelnev jutt kokku võttes tähendab sellise ümbritseva keskkonna loomist, kus on lihtne mingeid tegevusi teha. Ja veelgi olulisem, nagu see mees oma eksperimentide juures avastas, on millegi tegemine oma olemuselt palju lihtsam kui sellega alustamine. Kui ta hommikul sörkima juba ära läks, ta lausa nautis seda. Kui ta õhtul kitarri juba kätte võttis, siis ta ka lausa nautis seda. Seega, probleem polnud selles, et tegevus ise oleks ebamugav olnud, vaid probleemiks oli sellega pihta hakkamine.

Sama kehtib ka töö juures – pane endale asjad valmis (ajajuhtimise tehnika #1) ja hakka tuimalt lihtsalt seda tegema. Sa avastad, et sellest ebamugavast ülesandest mõtlemine on palju vastikum kui selle reaalne tegemine. Ja seda esmast energiat, mis on vajalik selleks, et pihta hakata, võimegi nimetada käivitusenergiaks. Me peame õppima seda mobiliseerima, sest see on vajalik ainult alustamiseks. Tegevuses olles saame kasutada sageli juba hoopis teist energiat so voogu, millest oli juttu ajajuhtimise tehnikas #4.

Eelmised ja järgmine tehnika:

Ajajuhtimise tehnika #1. halda oma to-do listi

Ajajuhtimise tehnika #2: alusta kõige olulisemaga

Ajajuhtimise tehnika #3: hoia oma kirjakast tühi

Ajajuhtimise tehnika #4: töötades hoia mailboks, Facebook ja Skype jt kinni

Ajajuhtimise tehnika #5: tööta intervallidega

Ajajuhtimise tehnika #7: püsi progressitundes