Kas tõesti on tunnustus väärtuslikum kui raha?

Kõlab vastuolulisena, aga paljude inimeste jaoks paistab see nii olevat.

See on igivana diskussioon – kas rahaline motivatsioon või mitterahaline motivatsioon -, millesse olen ka koolitustel korduvalt sattunud. Minu vastus on aga alati ühesugune – mõlemad on olulised: me ei saa rahaga asendada emotsionaalset tunnustust, ja emotsionaalse väärtusetundega ei saa me arveid maksta.

Me soovime olla väärtustatud

Kuigi allpool ilmneb, et teatud tingimustel on emotsionaalne väärtustamine (tunnustus) isegi rahast olulisem, näitavad rahvusvahelised töötajate rahulolu uuringud, et erinevalt paljudest Euroopa riikidest on täna eestlaste jaoks suurim motivaatori siiski veel raha (sest meie palkade-hindade suhe on hetkel veel tugevalt palkade kahjuks). Siiski ei tähenda see, et ka tänaste palkade juures ei väärtustaks Eesti inimesed töö juures mitterahalisi motivaatoreid. Väärtustavad küll, ja isegi väga!

Hea analoogia rahalise ja emotsionaalse väärtustamise kohta võib tuua peresuhetest. Mehed väljendavad oma armastust ja hoolimist sageli mehelikul, materiaalsel ja tegusal moel: ehitan maja, ostan naisele auto ja annan talle piisavalt raha, et saaksime üheskoos mugavat elu elada. Mees võib tunda selle käigus, et ta hindab ja väärtustab oma naist. Naisega rääkides võib aga selguda, et tema tunneb kogu aeg väärtusetuse tunnet, sest mees ei pööra talle piisavalt tähelepanu. Sama võib olla ka lastega suhetes – vanemad võimaldavad nendele rahalises mõttes kõike, aga lapsed ei tunne end väärtustatuna, sest tunnevad puudust hoopis tähelepanust, lähedusest ja armastusest.

Kas ei võiks tuua siin paralleeli töökeskkonda, kus töötajad vaatavad ka juhile natukene alt üles? Kuna juht hindab oma töötajaid, loob neile arenguvõimalusi ning otsustab ka vähemalt kaudselt nende sissetuleku ning sellest tuleneva elukvaliteedi üle, on ta nende jaoks autoriteet. Vähemalt tunneb seda nende sisemine laps, kui täiskasvanu ego seda tunnistada ei taha.

Kas võiks seetõttu oletada, et suhtlusdünaamika abikaasa, lapsevanema ja juhiga on natukene sarnane – me vajame oma elukaaslastelt tunnustust (kinnitust), et olla kindel, et me kuulume kokku (ühte meeskonda), oma vanemalt tunnustust (kinnitust), et oleme nende jaoks oluline, ja ka oma juhtidelt tunnustust (kinnitust), et oleme nende jaoks tähtsad? Raha on kahtlemata üks mõõdupuu siin, aga ükski inimene ei ärka usutavasti igal hommikul üles mõeldes, et oi kui tore, varsti on jälle palgapäev.

Töötajad, kes eelistavad tunnustust palgale

Kirjutasin selles artiklis täpsemalt, kuidas olen viimastel aastatel palju koolituste eelseid rahuloluküsitlusi läbi viinud ja avastanud, et suur hulk töötajaid eelistaksid 100 eurose palgatõusu asemel juhiga paremat kontakti, ja rohkem tähelepanu ning tunnustust. Sama on kinnitanud CV Keskuse uuring 2017.aastal, kui 1016 küsitletud töötajast ütles, et on nõus kohe minema madalama palga peale, kui nende otsene juht välja vahetataks. Kõnekad faktid, kas pole?

Ning nendele saab lisada veel põnevaid tulemusi rahvusvahelistest uuringutest:

• 83% töötajatest (1200 inimest) ütles, et tunnustus on nende jaoks sisemiselt premeerivam kui palk või kingitus;
• 76% töötajatest ütles, et töökaaslase tunnustus on nende jaoks äärmiselt motiveeriva mõjuga;
• 88% töötajatest ütles, et juhi poolne tunnustus on nende jaoks äärmiselt motiveeriva mõjuga;
• 90% töötajatest ütles, et positiivne töökeskkond on nende jaoks äärmiselt motiveeriva mõjuga.

Nendele numbritele peale vaadates tekib paratamatult küsimus, kas ja kuidas võiksid juhid neid andmeid juhtimises kasutada? Üheks võimaluseks ongi teadvustada, mis inimesi tegelikult (lisaks palgale) motiveerib. Kui palun juhtimiskoolitustel juhtidel hinnata TOP3 kõige suuremat väljakutset inimeste juhtimises, on alati selles topis esindatud ka alamotiveeritud töötajad.

Küsides juhtidelt, miks töötajad on siis alamotiveeritud, pakuvad nad esimesena, et pole võimalik neid motiveerida, sest palgatõusu lähiajal oodata ei ole. Justnagu eespool aga välja tuli, on töötajate jaoks motiveeriv ka juhtide tähelepanu (juhtimisstiil), mitte ainult raha (loe erinevatest motiveerimise viisidest siin). Vastuolu, kas pole?

NB! Ära seda lõiku kindlasti lugemata jäta

Ülioluline on seda artiklit mitte valesti mõista. Palun teadvusta, et raha on meie kõikide jaoks oluline – ükskõik, kas juhina või spetsialistina. Probleem on aga selles, et rahaga motiveerimine pakub väga piiratud võimalusi. Seetõttu, kui oled juht, siis proovi maksta oma töötajatele vähemalt turu keskmist palka, aga hea oleks, kui saaksid 5-10% üle selle maksta. Kui oled töötaja, siis püüa välja kaubelda enda jaoks parimad palgatingimused.

Kui need on tehtud, tasub palgateema kõrvale panna ning juhina kasutusele võtta ka mitterahalised (tunnustava juhtimise) meetodid, ning töötajana anda samuti oma tööle sisukam tähendus kui ainult palga teenimine.