Kuidas teadlik optimismi kasutamine sind juhina aidata võib?

Head uut aastat! Soovin sulle selleks aastaks palju kordaminekuid, ja kergust ning rõõmu igasse päeva.

Otsustasin alustada uut aastat millegi väga inimlikuga – kuidas elust rohkem rõõmu tunda? Kas kõnetab?

Eks sellel teemal kirjutatakse juba palju, mistõttu võib see teema isegi veidi kulununa tunduda. Aga võib-olla samas mitte, sest viimase 25 aastaga on sellel teemal läbi viidud lausa enam kui 1000 teadusuuringu. Järelikult ei saa huvi veel otsa!

Mida teadlased õnnelik olemisest teavad ja arvavad?

Nimetatud teadusuuringud (positiivses psühholoogias) on kinnitanud, et kõige kiirem viis positiivsete muutuste loomiseks ellu on hakata keskenduma kõige häiriva kõrval rohkem positiivsele oma elus. Kas see aga päriselt ka töötab (aitab)?

Üks põnevamaid raamatuid selles vallas on Harvardi professori Shawn Achori poolt kirjutatud raamat „Happiness Advantage“, mis keskendub justnimelt sedalaadi uuringutele paljudes eluvaldkondades, sh edu saavutamisel juhtimises ning töötajate pühendumuse suurendamisele.

Õnn on edu katalüsaator, mitte vastupidi

Autori peamine järeldus selles raamatus on lihtne tõsiasi, et optimistlik meel suurendab edukaks saamise võimalusi, mitte ei suurenda edukas olemine õnnelikuks saamise võimalusi. Nimelt avastab ta paljude teadusuuringute analüüsimise tulemusena, et optimistlik meel on tõepoolest enese juures arendatav oskus, mitte kõikide soovide täitumise loomulik tagajärg.

Seetõttu soovitab ta ka oma raamatus Fortune 500 ettevõtete juhtidel tõsiselt võtta soovitusi oma mõtlemises ning emotsionaalsetes seisundites auditeid teha, et seeläbi enda elu, tööd ja tulemusi kujundavatest protsessidest rohkem teadlikuks saada. Millest siis alustada?

Loomulikult kõlab see liialt primitiivse soovitusena, aga tõepoolest on praktiliselt kõikide selle valdkonna raamatute ühiseks soovituseks puudusteadvusest eduteadvusesse (mõnikord kasutatakse ka „küllusteadvus“) liikumine, mis tegelikkuses tähendab teadlikku positivismi ja optimismi arendamist. Sellega alustamiseks on esmalt vaja aga oma sisemaailmaga tuttavaks saada, millest kirjutasin veidi täpsemalt selles artiklis “Miks kohalolu praktiseeriv juht tavalistest juhtidest alati edukam on?”. See on aga midagi, millele meie erineva tasandi koolid ei keskendu, mistõttu puudub meil ka sellekohane teave ja haridus.

Äkki on õnnevalem lihtsalt veidi vale

Just nagu Achor oma raamatu alguses kirjutab, õpetatakse noored pigem uskuma, et „pinguta, saa edukaks, saa rikkaks, ja siis saabub õnn“. Ja pingutamine, ning edukaks ja rikkaks saamine, tähendab eelkõige selles konkurentsitihedas maailmas ellujäämist, ja seejärel hakkama saamist (loe: teistest parem olemist, sest alati on ju kellegi võit kellegi teise kaotus).

Selline lähenemine paneb aga iga inimese mentaalse ja emotsionaalse pinge alla, sest mõlemad „üksused“ peavad kogu aeg täisvõimsusel töötama – mõtted kihutavad 100 km/h küsimuse ümber „Mida pean järgmisena ära tegema, et mitte teistest maha jääda, vaid pigem nendest ette jõuda?“, ja emotsioonid toetavad mõtete materialiseerumist käitumiseks, luues organismi seeläbi pidevat puudustunde seisundit.

Kes meist ikka viitsiks pingutada, kui sisemiselt oleks kogu aeg mõnus ja rahulik olla? Ei, emotsioonid seisavad selle eest, et tunneksime kogu aeg, nagu millestki oleks veel puudus.

Kui on puudustunne, on alati põhjust edasi rühkida

Selle kõige lõpptulemuseks ongi pidev läbipõlemise äärel aset leidev stressis elu, mille tegelikuks põhjuseks on ülekoormatud mõtted ja emotsioonid. Kuna aga selle tasandiga ei oska inimesed midagi ette võtta (sest koolis meile seda ju ei õpetada), paistabki ainukeseks lahenduseks olevat alkoholi ületarbimine, ülesöömine ja ületreenimine (ja kõige hullemal juhul lihtsalt enesetapp).

Mis juhtuks aga siis, kui lihtsalt peatuda? Tegelikkuses ei juhtu midagi, sest peatumine viitab siin mõtete aeglustamisele ja pidurdamisele – elu läheb ikka samamoodi edasi, nagu see on alati läinud. Hakates aga oma mõtetele rohkem tähelepanu pöörama, ja mõnedele isegi “Ei!” ütlema, võib igaüks meist avastada, kuidas selle tulemusena ka emotsioonid rahunema hakkavad.

Ning veelkord – elu läheb edasi ja kõik oluline saab jätkuvalt tehtud! Muutus on toimunud ainult sisemaailmas, eelkõige meie mõtetes, luues ruumi uutele mõtetele, mis võivad paremal juhul isegi kiiremini soovitud tulemused tuua.