Skip to main content
Skip to footer
Edukogemus (eduelamus) on kõikide inimeste oluline motivatsiooni allikas – meile lihtsalt meeldib tunda, et saame asjadega hakkama ning elus ja tööl on asjad meie kontrolli all. Selleks aga, et me eduelamust kogeksime, vajame tagasisidet.
Tagasiside võib jagada laias laastus 2 rühma – objektiivne ja subjektiivne tagasiside.
Objektiivset tagasisidet saame iga päev läbi erinevate tegevuste:
– peseme hambad ära, tunneme end (objektiivselt) paremini. Saame objektiivset tagasisidet.
– teeme süüa, näeme (objektiivselt) toitu laual. Saame objektiivset tagasisidet.
– koostame töö juures aruande ära ja kriipsutame selle tegevuse oma nädalaülesannete nimekirjast maha. Saame objektiivset tagasisidet.
Kas aga igal korral, mil mingist tegevusest objektiivset tagasisidet saame, tunneme ka eduelamust? Pigem vist mitte.
Subjektiivne tagasiside tekitab eduelamust
Kas eduelamus oleks aga olemas, kui keegi tuleks ja konstateeriks suuliselt sama asja – näiteks ütleb abikaasa, et meil kukub toidu tegemine hästi välja või juht mainib muuhulgas, et meie aruanded on alati nii täpselt koostatud? Kuigi me saime sama info juba varem ka objektiivselt (toit oli ju valmis ja aruanne oli koostatud), mõjub subjektiivne siiras tagasiside meile siiski motiveerivalt.
Just seetõttu tasub juhina tagasisidestamist näha kui töörõõmu ja eduelamuse tekitamise vahendina, mitte kui kriitika ja probleemide kommunikeerimise tööriistana (mida kahjuks tagasiside andmine paljude juhtide jaoks tähendab).
