fbpx



KUULA I Miks “kõvad” juhid tegelikkuses hoopis parajad “pehmod” on?

Käisin taas Delfi Tööelu podcastis juhtimisega seotud väljakutsetest ja nende ületamise praktilistest viisidest rääkimas. Loodan, et leiad saate enda jaoks kasuliku ning inspireeriva olevat!


***

Juhtimismaailmas on erinevad juhtimisviisid jagatud laias laastus kaheks – “kõvad” juhtimisvõtted ja “pehmed” juhtimisvõtted. Aastaid tagasi ise juhina ühest raamatust lugedes, kõlasid need terminid põhjendatult, ja seda eelkõige seetõttu, et “kõvad” juhtimisvõtted peaksid viima juhi käegakatsutavate tulemusteni, “pehmed” aga on rohkem nagu “taustajõud” tegelike tulemuste saavutamiseks.

Täna, 15 aastat hiljem ja pärast 10+ aastat koolitajana tegutsemist, ma päris niimoodi enam ei arva.

KÕVAD JUHTIMISVÕTTED

Püüaks siis hetkeks neid erinevaid lähenemisi veidi uurida ja vaadelda.

Kõva juhtimine tähendab ju tegelikult numbrite juhtimist või numbritepõhist juhtimist. Seda juhtimisstiili kasutavad juhid on piltlikult öeldes numbrite usku, ning inimesed on ainult selleks, et teatud numbrid kokku saada. Juhi kogu fookus on suunatud ainult numbrite kättesaamisele ja kõik muu on lihtsalt ressurss selle saavutamiseks, olgu selleks siis arvutid, seadmed, kliendid (kelle ees muide ka sellised juhid vähemalt hetkeks vägagi meeldivat nägu teevad, sest nad saavad aru, et kliente ei ole nii lihtne välja vahetada nagu töötajaid) või töötajad.

Nende jaoks on pühad kaks asja – Excel ja rohelise värviga number selles. Kuni number on punane, tuleb ressurssidele (sh töötajatele) rohkem peale litsuda, et number roheliseks saada.

Iseenesest ju pole tegelikult sellisel juhi lähenemisel väga vigagi, sest lõpuks ongi juht ametisse pandud selleks, et kõik oodatud numbrid Excelis rohelisena paistaksid. Mille üle siis üldse nuriseda? Jah, ega nurisemist ongi sellise juhi puhul kuulda üldjuhul ainult töötajate poolelt, sest kõik teised on rahul – omanikud saavad oma tulu, kliendid saavad soovitud teenuse ning ka koostööpartneritel elu õitseb.

Kummalisel kombel jõuavad sageli aga ka just sellised “kõvad” juhid „Tunnustav juhtimine“ juhtimiskoolitustele, sest nad tunnevad, et midagi on siiski paigast ära (mõni muidugi ei jõua ka, sest pärast pikki aastaid näeb ta jätkuvalt süüdlasi ainult lahkuvates ja vähepühendunud töötajates).

Koolitusele saabuvad „kõvad“ juhid on veidi segaduses, sest nad on hingelt heatahtlikud inimesed, ja endast justkui kõik juhina ka andnud, aga nad tunnevad siiski, et midagi on puudu – nad tunnevad, et puudu on töötajate poolsest toest ettevõttele ja talle kui juhile; nad tunnevad, et töötajad ei mõtle ning ei tule uuendustega kaasa; nad tunnevad, et töötajad on passiivsed ja ei avalda arvamust koosolekutel jne. Nad tunnevad, et midagi on valesti, aga nad pole veel aru saanud, kus ebakõla süsteemis on.

PEHMED JUHTIMISVÕTTED

Mulle isiklikult meeldib mõelda juhtimisest kui suhete arendamisest. Miks? Mis kasu sul on töötajatest, kui nad ei ole valmis sinu nimel “lahingusse” minema – loe: endast kõik andma, et parim tulemus ettevõttele tuua.

Selge on ju see, et palga eest ei saa pühendumust osta. Juht võib küll kinni maksta inimeste aja ja nende poolt sooritatavad tegevused, aga mitte pühendumust. Pühendumus tuleb välja teenida, mille suurimaks eelduseks on vastastikune austus ja omavaheline hea suhe.

Kui hea on aga ainult “kõvasid” juhtimisvõtteid kasutava juhi suhe oma töötajatega? Kuivõrd austavad töötajad juhti, kes nendesse samamoodi ressursina suhtub nagu oma masinatesse ning seadmetesse? Kui palju soovivad töötajad astuda lisasammu sellise juhi suunas, kes neid isegi ei märka, kunagi midagi ei küsi, ei arvesta nende mõtetega ning üleüldse töötajatest pidevalt eemale hoiab?

Ma ei usu, et see suhe just liiga hea ja usaldusväärne oleks. Ja kui suhe on nõrk, siis miks arvab juht, et tema hurjutamine koosolekutel (“tulemused on nõrgad, tuleb rohkem pingutada”) ja muudatuste läbisurumine ilma küsimata, arutamata ja rääkimata üldse töötajatele “kohale jõuab” ja korda läheb? Jah, sõnad jõuavad kohale, aga mitte sõnum. Ning selle põhjuseks ei pruugi olla töötajate „rumalus“, vaid nad on omalt poolt emotsionaalse müüri enda ning juhi vahele ehitanud (just nagu nende arvates on seda teinud juht).

KAS “KÕVAD” JUHTIMISVÕTTED ON IKKA KÕVAD JA TUGEVAD?

Ja see ongi punkt, kus mõned juhid hakkavad lahendust otsima. Nad näevad, et sellisel kujul asi ei toimi. Aga millisel siis toimib? Nii paljud jõuavadki “Tunnustava juhtimise” koolitusele, kus toimub mõnikord väga põnev muutus nende suhtumises.

Nimelt on see koolitus jagatud kaheks osaks – teooria ja praktika. Teooria osas avame natukene inimeste keskse ja kaasava juhtimise tausta, räägime Eesti ja välisriikide töötajate madala pühendumuse põhjustest ning jõuame ringiga mõistmiseni, kuidas just otseste juhtide juhtimisstiilil on töötajate pühendumusele väga otsene mõju. Nimelt avastame koos, et need juhid, kelle käitumine ja juhtimisstiil on pigem töötajate keskne (kasutavad “pehmeid” juhtimisvõtteid), näevad oma meeskondades rohkem ka pühendunud töötajaid ja saavutavad kiiremini soovitud tulemused.

Need aga, kes on end pigem töötajatest distantseerinud ja keskenduvad rohkem numbritele (kasutavad rohkem “kõvasid” juhtimisvõtteid), peegeldub see vastu ka töötajate suhtumisest – ka nemad on ettevõttest ja juhist end distantseerinud, pingutavad vähem ühiste eesmärkide nimel jms. Just niimoodi asju vaadeldes on lihtne mõista ka “pehme” lähenemise tegelikku kasu juhile ja organisatsioonile.

JUHTIMINE TOIMUB LÄBI PRAKTILISTE TEGEVUSTE

Koolituspäeva teine pool on praktikum, kus harjutame läbi reaalsed juhtimisalased tehnikad, mille kaudu praktikas “pehmet” juhtimisstiili rakendada. Siin tabab aga paljusid nö “tugevaid juhte” üllatus, sest nimetatud “pehmete” juhtimisvõtete praktiline ellurakendamine eeldab parajat portsu tugevust, julgust ja ettevõtmist.

Juhid saavad siin aru, et nad polegi nii kõvad juhid, nagu nad end pidanud on – ninapidi Excelis istumine, korralduste kätteandmine ja nende kontrollimine, koosolekute pinnapealne läbiviimine ja kriitiline tagasisidestamine ei vaja ju tegelikult isiklikku tugevust, südikust ja julgust, sest juhil on sellisteks tegevusteks „võim“.

Päris julgust vajab aga näiteks töötajatega individuaalne 1-1 vestluste pidamine, meeskonnas korra hoidmine, seal õige töökultuuri kujundamine, probleemsetele isikutele vastandumine, tublide töötajate siiras tunnustamine ja positiivne tagasisidestamine jms. Just sellised tegevused nõuavad sisemist kõvadust, mitte vaid välja poole näidatavat kõvadust.

TEGELIKULT ON PALJUD “KÕVAD” JUHID HOOPIS PEHMOD

Nii ongi tore „Tunnustava juhtimise“ koolitustel näha, kuidas sageli hommikul valjuhäälsed “ma tean juba kõike” ja „see pehme lähenemine ei tööta“ tüüpi juhid pärastlõunaks oluliselt vaiksemaks jäävad – me oleme jõudnud juhtimise praktilise osani.

Vaiksemaks jäämine tähendab mõnikord ka endasse tõmbumist, mis avaldub harjutuste kaasategemisest keeldumist. Paljud sellised juhid teavad juba ette, et nad ei suuda päriselus sellist inimeste keskset juhtimist rakendada – neil pole lihtsalt oma töötajate ja meeskonnaga sellist suhet. Seetõttu kardavadki nad, et nüüd meeskonnale läheneda püüdes “naerdakse” nad lihtsalt välja. On nad ju alati kõva kestaga juhid olnud, kes kunagi ei küsi, ei märka ning teab kõike. Ja nüüd tuleb koolituselt tagasi ning hakkab mängima hoolivat juhti?

Loomulikult tegelikult ei naera keegi sellist juhti välja, vaid vastupidi – inimeste respekt kasvaks ja nende suhe paraneks väga kiiresti. Need on vaid juhi egost tulenevad hirmud, mis ei lase tal muutust läbi viia.

Isiklik mõjuvõim on oluline motivaator

Kokkuvõtvalt võibki öelda, et sageli on kõige kõvema kesta taga olevad juhid oma olemuselt kõige suuremad pehmod ning nõrgukesed. Nad mängivad kõva juhti ainult tänu sellele, et nendele on antud positsioon ja sellest tulenev võim. Nende võim põhineb aga ainult õigusel inimestelt nõuda ja vajadusel neid karistada või vallandada.

Sellistel “kõvadel” juhtidel ei ole üldjuhul meeskonnas isiklikku võimu, mis tuleneb teiste inimeste austusest juhi vastu ning suhetest teiste inimestega. Sellised ainult rollivõimu kasutavad juhid on sageli hoopis hirmus, et nende kõva kest nähakse läbi ja selle alt leitakse üles üks täiesti tavaline ja normaalne inimene nagu me kõik.

Selle vältimiseks hoiavadki juhid oma meeskondi aga piisaval distantsil ja kasutavad oma juhtimises eelkõige “kõvasid” juhtimisvõtteid. Lühiajaliselt need õigustavadki ennast ning toovad ka tulemusi. Aga praktika näitab, et varem või hiljem on sellised juhid ummikus – nad kas peavad muutma ennast (võtma kasutusele pehmema, inimeste kesksema stiili) või muutma meeskonda (sest tänane ei mängi piisavalt kaasa või halvemal juhul inimesed lihtsalt lahkuvad).

Kui soovid katsetada “pehmeid” juhtimisvõtteid, mis toovad reaalselt “kõvasid” tulemusi, kaalu 21. märtsil toimuvat „Tunnustav juhtimine“ koolitust. Koolitusel omandad praktilised juhtimisvõtted, mis suurendavad sinu töötajate pühendumust ja muudavad su töö juhina lihtsamaks. Registreeri siin!

MEELDIS JA OLI KASULIK?
JAGA SÕPRADEGA, ET KASULIK INFO LEVIKS.

Kuidas motiveerida töötajaid mitterahaliste vahenditega?

12. märtsil toimub juhtidele avatud koolitus "Tunnustav juhtimine", kus juht omandab
juhi 7 olulist tööriista oma meeskonna mitterahaliseks motiveerimiseks.

Tööriistade kasutamine aitab meeskonnas:
1) Suurendada töötajate kaasatust ja pühendumust - vähem individualismi tiimis!
2) Luua meeskonda rohkem avatust ja rolliselgust - vähem konflikte inimeste vahel!
3) Tuua nähtavale võimalikud kitsaskohad koostöös - rohkem tagasisidet!
4) Kaardistada ära iga töötaja kõige olulisem mitterahaline motivaator - vähem juttu "palk ei motiveeri"!
5) Luua meeskonda suhtekapitali - rohkem arutelu!
6) Suurendada töötajate iseseisvust ja vastutustunnet - juhil rohkem vaba aega!
7) Leppida kokku koostööpõhimõtted ja neist kinni pidada - tõhusam meeskonnatöö!

Uuri lisa ja registreeri -20% soodushinnaga 399 eur (tavahind 449 eur).

NB! Koolitusele kehtib 100% Raha Tagasi Garantii - kui rahule ei jää, saad raha tagasi!

OLED ISEÕPPIJA? TELLI VIDEOKOOLITUS:

 

2 kommentaari

  1. Toomas

    100% nõus. Need nn “seestpoolt pehmod, väljast karmid” juhid võiksid ka ajas asjast aru saada..loodan, et see lugemine jõuab paljudeni, kes senini ainult karmi kesta näitavad ja end hirmuvalitsejateks peavad.

  2. Kaido

    Aitäh Toomas oma mõtete eest. Olen sinuga enam kui nõus ja loodan, et see artikkel inspireerib “kõvameestel/-naistel” oma kaitsekesta veidi pehmemaks muuta 🙂