Categories
Blogi

Miks on meil “edust” nii vale arusaam ja kuidas seda muuta?

Sageli defineeritakse “edu” kui “rikkuse, au ning kuulsuse saavutamist”. Kui naeruväärne ja pealiskaudne see ka ei paistaks, usub siiski enamik meist, et edu tähendab justnimelt suursuguseid saavutusi ja karjääriredeli pidevat turnimist. See aga, kui sa oled üles kasvatanud kaks tubli last, ehitanud endale oma kätega ilusa kodu ning hoolitsenud mitmeid aastaid oma haige ema eest, on kaugel edu definitsioonist. Seda mõistetakse ühiskonnas hoopis “keskpärase” elu nime all, mille üle keegi küll uhkust tundma ei peaks.

Kuidas sina enda edukust defineerid?

“Edu” definitsioon pani mind mõtlema, kui tuttav helistas ja ütles tänapäeva ühiskonnas väga üldlevinud lause: “Ma olen juba 25, aga ei ole mitte midagi oma elus saavutanud”. Mida ta “saavutamise” all mõtles, on täpselt seesama arusaam edust, mis meid kõiki igapäevaselt kasvõi natuke kummitab ehk “kuhu sa oled materiaalselt jõudnud; mis on sinu tööpositsioon ning kui edukas firmas sa töötad; kui mitmes projektis osaled ja kui suur on sinu tähtsate kontaktide hulk”.

Järgnevas küllaltki emotsionaalses videos paluti vabatahtlikel hinnata oma edukust 10 punkti süsteemis ehk “Kui edukas sa enda arvates oled?”. Hiljem paluti sama teha nende lähedastel – et näha, kui suur on erinevus sinu nägemuse ja sinu kalli inimese nägemuse vahel sinust.

Enamik inimesi andsid endale väga madala hinde (4-6), kuid kõik nende lähedased hindasid nende “edukust” pigem 9-10 punktiga, tuues välja isikuomadused nagu andekus, sisemine sügavus ja võime iga olukorda nautida ja lõbutseda.

Usutavasti oled sa täna juba edukas

Kahjuks aga enamik meist ei vaata edu nii, uskudes, et me pole siiani “kuhugi jõudnud”, väärtustamata seda sisemist ilu ja headust, mis on tegeliku edu aluseks. Ajades edu välist mõõdet mõõdulindiga taga, unustame me ära kõige maagilisema põhjuse, miks me siia maamunale üldse sündisime – et luua, areneda ja jagada.

Luues iga hetk midagi uut, nt toidu tegemine, arenedes läbi selle ning jagades seda kasvõi ühe lähedase inimesega, oled sa juba piisavalt edukas, et anda endale 10 punkti 10st. Olles hooliv lapsevanem, olles armastav kaaslane, olles kohusetundlik loomaomanik, lahke naaber ja truu sõber, abivalmis kolleeg, tubli alluv jne  – oled sa juba väärt kõike, mida maailmal pakkuda on – olenemata kui suur on su sotsiaalmeedia järgijaskond, palju raha on su pangakontol ning mitu startuppi sa püsti oled pannud.

Strayeri Ülikool soovib muuta maailma, korjates tuhandeid online allkirju, et asendada Websteri sõnaraamatus edu tähendus “rikkuse, au ning kuulsuse saavutamisest” hoopis “õnnetundeks, mis tuleneb headest suhtetest ja isiklike eesmärkide täitmisest”. Määratledes ka enda jaoks “edukuse” ümber ning uskudes iseenda sisemistesse väärtustesse “väliste näitajate” asemel, annad sa võimaluse tunda end väärtuslikuna juba praegu, peegeldades seda edasi ka teistele, kellel samuti seda mõistmist hädasti vaja on.

Categories
Blogi

Kuidas kõige paremini iseendasse investeerida?

Tänases loos pakub Motivaatori turundusspetsialist Kathleen Kanervikko välja neli viisi, kuidas sihikindlalt ning peatumatult oma eesmärkide saavutamise suunas liikuda:

Viimasel ajal, olles taaskord töise rutiini ning lopsaka igapäevase things-to-do listide ori, on mind tabanud arusaam, kui vabastav ja võimas on omada selget pilti iseenda arengust, eesmärkidest ning igast võimalikust sammust oma saavutamata unistuste täideviimisel. Olen nimelt taibanud, kui motiveeriv on tegelikult oma töised ülesanded virtuaalsel paberilehel maha kriipsutada ning vanast energiast uute ja värskete sihtide näol vabaneda. Tihtipeale olen mõelnud ka suurele pildile ning plaaninud üles märkida kõik oma selle elu plaanid, kavatsused ning eneseületuslikud teod- teadmata täpselt, kuidas seda igapäevaselt oma kiiresse elutemposse integreerida. Vastuseks mu küsimusele sattusin hiljuti lugema Jon Westenbergi artiklit iseendasse investeerimise kohta ning olin lummatud tema läbimõeldud viisist, kuidas igapäevaselt oma unistuste teostamiseks kasvõi natukene ära teha.

Jon nimelt väidab, et kogu oma elu kontrolli alla saamiseks vajame vaid nelja lihtsat ning kõigile arusaadavat sammu.

Samm # 1. Kirjuta nimekiri sajast asjast, mida soovid oma elu jooksul proovida/saavutada/omandada

Minu nimekirjas on näiteks järgmised punktid:
1.    Saada imeliseks lohesurfariks
2.    Käia iga talv mägedes lauda sõitmas
3.    Õppida postitantsu
4.    Lugeda läbi Bhagavad Gita
5.    Osaleda fotograafiakoolitusel
6.    Läbida Lõuna-Ameerika mootorrattal

.. ja 94 muud punkti, millest igal aastal 4 maha kriipsutades teostan kõik oma unistused juba 25 aasta pärast. Kas see pole mitte võimas? Ja seda võimaldab vaid see, et mul on igapäevaselt silme ees nimekiri, mis mind motiveerib astuma samme, mida muidu ma kunagi astuda ei mõistaks.

Kui põhjalik nimekiri valmis (minul läks sellega ca 4 tundi), tuleks kõik eesmärgid ilusasti 3 rühma jagada:

·      Asjad, milleks vajan teatud oskusi
·      Asjad, mis saan kohe ära teha
·      Asjad, milleks vajan aega

Samm # 2. Kujunda iseenda oskuste tabel

Oskuste tabel on hea koht ülevaatuseks, milliseid oskuseid sa oma plaanide täideviimiseks vajad ning mis ajajärgus on sul võimalik puuduvaid oskuseid omandama hakata.

Oskuste tabel peaks jagunema kolmeks tulbaks, millest:

  1. Esimene koosneb kõikidest oskustest, mida sa pead oma eesmärkide jaoks omandama
  2. Teine koosneb kõikidest tegudest, mida sa saad vajalike oskuste omandamiseks ette võtta
  3. Kolmas koosneb iseenda arengu analüüsimisest ning täpsema aja prognoosimisest, millal ja kuidas sa oma sihid ületad

Seesama tabel on sinu uus teejuht oma plaanide teoks tegemisel. Võiksid lugeda ning täiendada seda iganädalaselt, julgustades ning kiites iseennast vajalike sammude astumise eest.

Samm # 3. Teosta kõik eesmärgid, mida on võimalik ära teha juba tänaste oskuste ja võimaluste baasil

Kui saad juba mõned sihid oma nimekirjas maha kriipsutada, annab see sulle hulgaliselt motivatsiooni ning säästab palju energiat, mis varem vaid unistamisele on kulunud. Minu nimekirja puhul saaksin koheselt maha tõmmata näiteks järgnevad punktid:

1.    Teha üks loominguline joogavideo
2.    Maalida oma magamistoa seinale midagi ilusat
3.    Lugeda iga päev üks ptk raamatust ”Imede kursus” 

Kirjuta ka enda listist kõik kohesed eesmärgid välja, sobita nad ilusasti oma graafikusse ja asu tegutsema! Lihtsalt unistades pole sa ju kunagi ühtegi arvet maksnud.

Samm # 4. Leia igapäevaselt aega eesmärkidele, mille saavutmisega läheb kauem ning on tarvis pidevat ettevalmistust

Kui me ei oma selget pilti oma elust ning potentsiaalsetest võimetest, mis meie elule uue sihi annavad, siis jooksemegi nagu oravad rattas hommikul tööle- töölt trenni-trennist koju- iga jumala päev kuni pensionieani välja. Samal ajal, kui lihtsalt otsustada minna hoopis hommikul trenni, et õhtune aeg perega veeta, et laste uinudes 10 minutit oma biograafia kallal nokitseda ning järgnevad 10 veidike mediteerida, siis lood sa juba muudatusi ning sead reaalsed sammud oma võimete piires edasi. Kuna argipäevaga kaasneb palju kohustusi, probleeme, üllatusi ning arusaamatusi, võime me täielikult nende võrku langedes oma tegeliku elumõtte sootuks ära unustada. Seetõttu vajamegi igapäevast meeldetuletust ning väikeseid panuseid oma suurte unistuste realiseerimiseks.

Kui ka sina küsid endalt, kuhu see aeg koguaeg kaob, siis võta üks nädal ning kirjuta üles iga ebavajalik asi, mida sa päeva jooksul teed ning seejärel leia võimalus see mõttetus hoopis millegi väärtuslikumaga asendada. Näiteks iseenda puhul avastan end mõnikord tunde scrollimas erinevate joogakuulsuste pealtnäha täiuslikke elusid- selle aja saaksin potentsiaalselt hoopis kirjutamise, looduses veetmise või iseenda harimise jaoks ära kasutada.

Olles teadlikum oma aja ning selle tähendusrikkusega oma elus ning omades selget pilti oma täieliku potentsiaali realiseerimises, võib igaüks meist võimatuga hakkama saada. Luban Anton Hansen Tammsaarel selle artikli oma tarkade sõnadega lõpetada: ‘’Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema.’’

Artikli autor: Kathleen Kanervikko