Ajajuhtimise tehnika #9: ära kuluta oma mõtteenergiat mõttetult

Paaris eelnevas ajajuhtimis tehnika artiklis rääkisin ülipõnevast raamatust “Happiness Advantage”. See New Yorki bestseller on kirjutatud Harvardi Ülikooli psühholoogiaprofessori Shawn Achori poolt, kes enne selle raamatu kirjastamist aastaid inimeste õnnelik olemise põhjuseid, aga ka selle mõju uuris. Tema peamine hüpotees, mille ta ka raamatus esitas, oli see, et tänapäevane õnnemudel on meie ühiskonnas pahupidi pööratud: meile räägitakse lapsest peale, kuidas peame endast parima andma, et edukaks saada, ning seejärel saabub ka õnn. Tegelikult näitavad aga kõik uuringud (mida on selles vallas tänaseks tehtud enam kui 1000) vastupidist – mida õnnelikum oskab inimene olla juba täna, seda lihtsam on tal saavutada ka edu.

Kas tead, kuhu su mõtteenergia kulub?

Aastaid arvasin, et parim viis hetkeks tööst puhkust saada, on näiteks skrollida sotsiaalmeedias, vaadata sõprade Instagrami pilte või niisama Delfis uudiseid lugeda. Täna tean aga kindlalt, et see töötab tegelikult täpselt vastupidi – kõik need tegevused kulutavad minu mõtteenergiat, mis on piiratud ressurss.

Just sellest avastusest kirjutas oma raamatus ka Achor. Nimelt viidi üliõpilastega läbi põnevad eksperimendid, mis kinnitasid uurijatele, et inimeste tahtejõud on piiratud ressursss nagu bensiin auto kütusepaagis. Peale tankimist on sul võimalik läbida näiteks 700 km ja ei meetritki rohkem. Kui ikka paak on tühi, siis on see tühi.

Väidetavalt kehtib sama ka meie tahtejõu ja mentaalse vastupidavuse kohta. Kui ärkame hommikul üles, on meil piltlikult mentaalset energiat (raamatus nimetatakse seda psüühiliseks energiaks) näiteks 100 ühikut. Ja ükskõik, millele me seda kulutame, see kulub ära. Just seetõttu on väga oluline teadvustada, mis meie peas ja mõtetes toimub.

Enda tagasihoidmine kulutab energiat

Üks põnev eelpool nimetatud eksperiment näitas, kuidas tühja kõhuga sotsiaalsele eksperimendile kutsutud üliõpilased jagati 2 gruppi:

a) ühele grupile öeldi, et sa võid süüa kõike, mis ruumis on (seal olid lõhnavad saiakesed, tordid jm isutekitajad)

b) teisele grupile öeldi, et võid süüa ainult värskeid köögivilju.

Loomulikult ei räägita osalejatele sellistes katsetes, mida tegelikult jälgitakse, mistõttu teadsid ka üliõpilased, et tegemist on toitumisalase eksperimendiga. Tegelikult oli see aga psühholoogiaalane. Nimelt, kuigi kõik üliõpilased olid näljased, pidid pooled nendest end kogu aeg tagasi hoidma – nad kulutasid pidevalt oma mõtteenergiat ratsionaliseerimaks oma valikut, surumaks tekkivaid isusid alla, tegeldes kerkivate vihapursetega teiste üliõpilase, iseenda ja korraldajate vastu. Ühesõnaga, kui pooled üliõpilastest lihtsalt nautisid seda aega, siis teised võitlesid pidevalt enda sees olukorraga.

Ja nüüd algas siis eksperiment. Nagu muuseas öeldi üliõpilastele, et kui te juba siin olete, siis proovime ühte puslet kokku panna. Tegemist oli aga kokkupandamatu puslega – ka kõige nutikamad ei leidnud sellele lahendust. Aga selles eksperiment oligi. Uurijad ei tahtnud näha, kes ja kui kiiresti ülesande lahendab, vaid seda, kes kui kiiresti alla annab. Nad tahtsid näha, kas endaga seesmiselt pidevalt võidelnud üliõpilased annavad kiiremini alla. Ja nad andsidki.

Rida analoogseid eksperimente kinnitas, et tänu eelnevale sisemisele mentaalsele pingutusele andsid selle grupi üliõpilased statistiliselt olulisega erinevusega kiiremini alla. Küll aga need, kes ei pidanud eelnevalt pingutama, pidasid vastu kauem.

Loomulikult võib siin arutada, kas oli mängus ikka veresuhkur jms, siis kinnitan, et tegemist oli professionaalidega. Nende ülesanne ei ole kellelegi midagi tõestada, vaid lihtsalt uurida, mistõttu oli kindlasti ka see osa kuidagi lahendatud. Üks analoogne eksperiment viidi läbi ka näiteks YouTube kasutamisega, kus ei olnudki üldse toitu mängus.

Selles katses lubati ühel grupil vaadata YouTubest teatud aja vältel just selliseid videoid, mis nendele meeldis, teisele grupile näidati aga paremal servas ainult nende lemmikvideote thumbnaile (pisivideote pilte). Ka siin pidi teine grupp end pidevalt tagasi hoidma. Ja missugused olid tulemused pusle lahendamisel? Samad nagu toidukatses – need, kes pididi seesmiselt endaga pidevalt võitlema, kulutasid sellele osa oma psüühilisest energiast ära, mistõttu nende vastupidavus ülejäänud ülesannete jaoks langes.

Keskendumise oskus

Ajajuhtimise tehnikas # 4 kirjutasin sellest, kui oluline on välja lülitada kõik segajad. Eespool kirjeldatud eksperimendid ainult kinnitavad seda, sest kui silmanurgast kogu aeg jälgid oma kirjasti või kuuldes sissetulevate kirjade signaali, aga sa hoiad end pidevalt tagasi neid avamast, kulutad sa selleks juba oma mõtteenergiat, mida jääb seeläbi vähemaks põhiülesande sooritamiseks.

Kui sa aga õpid keskenduma, sa valid välja ühe tegevuse, millele 100% keskendud ja julged kõik teised tegevused ja katkestajad eemal hoida, saad kogu oma energia panustada põhitegevusele. See kiirendab sinu sooritusaega ja kindlasti parandab ka tegevusest tulenevat enesetunnet. Ja mis kõige parem, sa ei pruugi õhtuti enam nii väsinud olla ja sul jääb energiat üle tegelda ka isikliku eluga.

Eelnevad ja järgmine tehnika:

Ajajuhtimise tehnika #1. halda oma to-do listi

Ajajuhtimise tehnika #2: alusta kõige olulisemaga

Ajajuhtimise tehnika #3: hoia oma kirjakast tühi

Ajajuhtimise tehnika #4: töötades hoia mailboks, Facebook ja Skype jt kinni

Ajajuhtimise tehnika #5: tööta intervallidega

Ajajuhtimise tehnika #6: kasuta käivitusenergiat

Ajajuhtimise tehnika #7: püsi progressitundes

Ajajuhtimise tehnika #8: alla 2 minuti tegevused tee kohe ära

Ajajuhtimise tehnika #10: püüa kõike tehes olla SIIN & PRAEGU