Kas sa motiveerid või manipuleerid oma töötajaid?

Motivatsioonist võib rääkida lõputult, sest sellel on nii palju erinevaid tahke, ja motivatsiooni kui mõiste alla mahub ning mahutatakse kõikvõimalikud iseennast “liikumapanevad” ja teisi liikuma saavad tegevused. Tihti aga ei mõelda sellele, et sageli kasutatakse inimeste motiveerimise asemel hoopis nendega manipuleerimist ilma seda endale teadvustamata.

Motivatsioon

Mõtleme korraks nendele terminitele. “Motivatsiooni” või “motiveerimist” võiks määratleda tegevusena, mille tulemusena tekib kellelgi millegi vastu huvi (ta tunneb, et soovib midagi teha). Näiteks, kui ma ei viitsi jooksma minna, võin endale ette kujutada, kuidas 5kg kergemana lähevad vanad püksid jalga ja tunnen end väga hästi. Minu sisse tekib tunne ja huvi jooksma minna (või siis mitte). Kui mul on vaja, et mõni töötaja kauemaks tööle jääb, võin talle rääkida, kuidas ma tema abi vajan, või selgitada talle, mis kasu klient saab, kui homseks see projekt valmis on. Selle tulemusena tekib inimeses tunne (samas ei pruugi ka, kui see jutt ehe ei ole), et ta soovib mind selles asjas aidata või tunne, et soovib kliendile seda lahendust pakkuda. Nende näidete kohaselt võibki öelda, et inimene on motiveeritud, kui tema sisse tekib tunne ja soov (huvi) mingit tegevust ennast teha.

Manipulatsioon

Püüame aga defineerida “manipulatsiooni”. Kas võib öelda, et kedagi manipuleerida tähendab kedagi millegi välisega mõjutada. See tähendab, et inimene küll teeb midagi, aga tal ei ole soovi (huvi) tegevuse enda vastu, vaid ta teeb seda välistest mõjutustest tulenevalt. Kõige ilmsemad manipulatsioonid paistavad sageli välja peresuhetes, kus naine meest või mees naist mingite “argumentidega” mõjutada püüab. Kuni argumendid on põhjendatud ja teisele osapoolele jääb võimalus oma käitumise üle ise lõpuks otsustada, ei saa seda päriselt manipulatsiooniks nimetada. Kui aga üks osapool püüab teise valikut millegi välisega otseselt mõjutada, suunata, võib öelda küll, et temaga manipuleeritakse.

Sama kehtib ka töökeskkonnas. Kuni juht tunneb, et ainuke viis inimesi pingutama saada, on neid kuidagi väliselt mõjutada (kas suurema rahanumbri või hirmuga), toetub ta eelkõige manipulatsioonile, mitte motivatsioonile. Näiteks, kui töötaja ei taha mingit uut  tööülesannet enda peale võtta, võib juht öelda talle, et maksan sulle selle eest eraldi 2 eurot tunnis juurde. Kui nüüd on töötaja nõus seda tegema, siis kas juht motiveeris või manipuleeris töötajat? Kas tänu sellele tekkis töötajal huvi töö vastu või oli ta valmis seda tegema, kuna saab nüüd 2 eurot tunnis rohkem?

Nagu eelmises arutluses selgus, on motivatsioon tunne, mis tekitab huvi mingi tegevuse vastu. Manipulatsioon on aga soov selle tegevuse eest midagi saada – sind ei huvita tegevus ise, aga sinu valikut mõjutatakse väliselt. Sama on ka selle näite puhul. Juhul, kui töötajal oleks päriselt huvi seda lisaülesannet võtta, võiksime rääkida motivatsioonist. Kui ta aga teeb seda ainult raha pärast, võib seda nimetada manipulatsiooniks.

Veelgi halvem näide on negatiivsest manipulatsioonist, kus juht ei paku mitte täiendavat 2 eurot selle ülesande eest, vaid hoopis “ähvardab”, et kui töötaja seda ei tee, küll siis juht leiab kellegi, kes selle ära teeb (ja võib lisada, et tegelikult saab see keegi “teine” ka ülejäänud tööga paremini hakkama ning ehk ei jäägi enam algsele töötajale tööd vms). Ka nüüd ei saa rääkida motiveerimisest, sest juht mõjutab oma jutu ja ähvardustega töötaja valikut. Õigem oleks ehk isegi öelda, et ta ei jäta töötajale valikut.

Lõpeta manipuleerimine ja hakka motiveerima

Ma tunnistan, et eespool kirjeldatud lähenemine on oma olemuselt lihtsakoeline ja liialt must-valge. Siiski annab see edasi tuumidee, milleks on küsimus: “Kas juhi käitumine tekitab töötajates huvi töö/meeskonna/tulemuse saavutamise enda vastu, või tekitab see huvi ainult selle vastu, mida töö/meeskonna aitamise/tulemuste saavutamise eest töötaja saab (või mida püüab vältida)?“. Nagu artikli alguses mainisin, kasutatakse sõna motiveerima sageli vales kontekstis, sest lähemal vaatlusel selgub, et tegelikult ei toimu motiveerimist, vaid inimeste käitumisega ainult manipuleeritakse.

Jah, siinjuures võib diskuteerida, et ka kelleski tunnete teadlik tekitamine on manipulatsioon. Sellega ma olen isegi nõus. Aga sellise lähenemise eeliseks on vähemalt fakt, et inimene, kes midagi valib lõpuks teha, teeb seda oma sisemisest tundest lähtuvalt ja ei ole iseendaga konfliktis. Vastasel juhul võib kõiki suuri juhte/liidreid pidada manipulaatoriteks, sest nad on ju terveid rahvaid ja organisatsioone oma kõnede, eeskujuga ning käitumisega mõjutanud midagi tegema ja kuidagi mõtlema. Näiteks, kas Steve Jobs oli manipulaator, kui ta pani Apple inimesed uskuma oma geniaalsetesse ideedesse ja nende nimel 20 tunniseid tööpäevi tegema? Kindlasti ei tundnud töötajad (ainult), et nad peavad seda tegema, sest nad nautisid olla osa millestki revolutsioonilisest.

Kui palju sina täna kasutad juhina motivatsiooni jõudu vs manipulatsiooni jõudu? Mõlemaga saab inimesed liikuma, aga sellel liikumisel on erinev kvaliteet. Kui sa suudad tekitada inimestes soovi millegi nende jaoks olulise nimel pingutada, teevad nad seda sisemisest kütusest lähtuvalt. Kui sa suudad tekitada inimestes soovi pingutada aga millegi välise pärast, teevad nad seda välisest kütusest (nt raha) lähtuvalt. Sisemise kütuse varud on praktiliselt piiramatud. Kui palju sul on aga juhina välist kütust eelarves niimoodi jagada?

***

LÄHENEV JUHTIMISKOOLITUS

Menukas juhtimiskoolitus “Tunnustav juhtimine” toimub 13.03.19

Soodushind 199 eur + km

Tule ja anna endale ning oma meeskonnale võimalus
oma tööd rohkem nautida ja
eesmärke kiiremini saavutada.

Koolitus on praktilist laadi ja aitab juhil
oma meeskonda edukalt juhtida,
töötajaid mitterahalistel viisidel motiveerida
ja tulemuslikku töökultuuri kujundada.

NB! Koolitusel on 100% Raha Tagasi Garantii
(kui sa ei jää koolitusega rahule,
maksame sulle ilma küsimusi esitamata kogu raha tagasi)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga