Kuidas ma emotsionaalsest söömisest võitu sain?

Mõned kuud tagasi kirjutasin loo „Kuidas ma vähem kui 6 kuuga 15 kg kaotasin?“, kus jagasin oma kogemuse baasil mõtteid sellest, kuidas ma taimetoitlaseks (ja kala) hakkasin ning mis minu elus selle tagajärjel muutus. Ühest asjast ma aga siis veel kirjutada ei osanud, millele tänaseks jälile olen jõudnud – ma olin täielik emotsionaalne sööja.

Ma ei mäleta täpselt, millal see algas, aga mäletan, kuidas see lõpus oli – iga kord, kui päev oli raske olnud (loe: tööl oli probleeme) või kodus oli keeruline olukord, ostsin midagi head süüa. Kuigi ma siis seda ei teadvustanud, olin ära õppinud maailma kõige kiireima stressimaandamise viisi (vist seksi kõrval) – söömine.

Miks sa sööd?
Tegelikult peaksime sööma siis, kui kõht tühi on, sest just seda teevad loomad vabas looduses. Meie aga ei söö enam ammu ainult tühja kõhu pärast, vaid sageli hoopis oma emotsioonidest lähtuvalt. Olgu nende emotsioonide taga väline ahvatlus (ilus pilt menüüs, millele järgneb emotsionaalne impulss „tahan saada“ või ettekujutlus sellest, kuidas sõbraga mõnusas kohvikus istume, millele järgneb impulss „tahan minna“) või mingi sisemine puudustunne (üksildus), annab hea söök meile dopamiini (õnnehormoon) kaudu kiire leevenduse sellest ebamugavustundest vabanemiseks. Hetkeks.

Missuguseid emotsioone me siis söömise kaudu peita püüame ja missuguste õnge läheme? Sageli ongi selleks lihtsalt igavus. Näiteks, kas iga kord, kui sa sõbra või perega sööma lähed, on sul kõht päriselt tühi või teete seda mõnikord ka „igavusest“, et aega veeta? Nii ja naa, eks? Kui sulle tundub, et sina sööd ainult tühjast kõhust tingitult, peaksid sa valima alati ka tervislikud toidud. Kui sa seda ei tee (ärme hakka siin diskuteerima, mis on tervislik, sest tegelikult teab seda igaüks), on seal taga tõenäoliselt veel mingi emotsioon. See ei pruugi iseenesest ju halb olla, sest pere või sõbraga koos söömine ongi nauditav, kuid kas sa märkad ning teadvustad seda? Kui ei, siis võib juhtuda, et sa ei söö mitte ainult positiivsete emotsioonide tekitamiseks, vaid püüad söömise kaudu ka ebameeldivatest vabaneda.

Üheks levinuimaks ebameeldivaks emotsiooniks, mida söömise kaudu peita püüame, on läheduse ja armastuse puudus. Mäletan hästi veel seda paari aasta tagust aega, kui töölt koju jõudes ainukesteks meeldivateks tegevusteks söömine ja teleka vaatamine tundusid (kuigi sealt midagi asjalikku ei tulnud ja see pikapeale pigem halva enesetunde tekitas). See on tegelikult ju vale! Kodus olles peaksime kaaslase lähedust ja armastust nautima, mitte selle puudumist söömise kaudu peitma või telekasse end ära uputama.

Minul aitas (enesele teadmata) emotsionaalsele söömisele jälile jõuda eelmisel kevadel toimunud toitumisharjumuste kardinaalne muutmine – ma loobusin lihast, mistõttu hakkasin ka kõike muud vähem sööma. Alguses oli see raske, sest harjumused ja negatiivsed tunded nõudsid oma, aga hakates endalt regulaarselt küsima „Miks ma praegu süüa tahan?“, muutus ajapikku normaalne toitumine normiks.

Kuigi olen tänaseks taime – ja kalatoitlane olnud enam kui 10 kuud, hakkasin alles hiljaaegu oma varasemat emotsionaalset söömist teadvustama. Kuna ka nüüd kerkivad negatiivsed emotsioonid aeg-ajalt üles, märkan eneses vanu mustreid, mis mind justkui sööma õhutavad. 10 kuud normaalset toitumist on aga kehaga oma töö teinud – see lihtsalt ei taha tunnetele alluda ja toitu niimoodi vastu võtta. Just selline sisemine võitlus keha ja tunnete vahel aitas mul varasemast emotsionaalsest söömisest aimu saada. Kuna varem oli keha harjunud dopamiini kaudu kiiresti negatiivsetele tunnetele leevendust andma, ei olnud mul võimalikki sellele jälile jõudu, sest samastusin selle impulsiga iga kord ning hakkasin lihtsalt sööma.

Hakka märkama söömise põhjuseid
Kuidas on olukord täna sinu elus? Mida, kui tihti ja miks sa tegelikult sööd?

Kui tunnistad, et sööd aeg-ajalt millegi ebameeldiva allasurumiseks, siis ära hakka kohe oma toitumisharjumusi muutma, vaid õpi esialgu lihtsalt märkama, miks sa sööd? Niimoodi võid jälile jõuda toitumisharjumustele, mis sulle nii emotsionaalselt kui füüsiliselt päris probleeme valmistavad (tõusev kehakaal, kõikuvad meeleolud jms). Eriti märka hetki, kui sööd ajal, mil end üksiku ja õnnetuna tunned (see võib vabalt olla ka siis, kui sa kellegagi suhtes oled). See viitab kindlasti sellele, et oled emotsionaalne sööja – sa sööd läheduse ja armastuse puudumise kompenseerimiseks. Järgmisteks sammudeks võid ideid leida siit:

1) Hakka jälgima, millal ja miks sa sööd (missugused tunded sul enne söömist on);

2) Hakka märkama emotsionaalset impulssi, mis sinu sees tekib ja sind sööma paneb;

3) Hakka seda impulssi ignoreerima võttes oma tähelepanu ära olukorra kirjelduselt oma peas (loolt, mida endale räägid – nt „Ma olen nii üksik jne“) ja tuues selle hingamisele päikesepõimikus;

4) Püsi päikesepõimikus ja vajadusel korda endale mõttes „Ma tunnen küll hetkel seda ebamugavat tunnet, ja tunnen, et tahaksin süüa, aga siiski tean, et ka ilma söömiseta on kõik minuga hästi ja tunnen tegelikult end hiljem paremini, kui ma praegu ei söö“ või siis küsi endalt mõttes „Kas ma tahan seda ebamugavat tunnet söömise kaudu eemaldada või soovin olla vaba?“. Kui valid olla vaba, lase sellest tundest lihtsalt lahti sellele ideele enam mitte mõeldes;

5) Kui tunne tuleb tagasi, tee kõik otsast peale.