Jõulueri: Mida saab naine teha selleks, et meest raskel ajal aidata?

Öeldakse, et kriisid kuuluvad elu juurde. Elu ei ole lihtsalt alati nii lihtne ja üheselt mõistetav, et kõike õigesti teha ja vigu vältida. Seetõttu võime kõik sattuda aeg-ajalt tupikusse. Loomulikult ei ole tupikus olla mõnus, aga oma isiklikul kogemusel saan öelda, et 10a tagasi olnud kriis elus oli parim asi, mis juhtda sai – see mitte ei suunanud ainult minu elu uuele kursile, vaid see muutis mind ka inimesena 180 kraadi.

Väga oluline on, et me ei jääks tupikus aga üksi. Eriti oluline on leida inimesi oma perekonnast, kes meid tupikus toetavad. Alati ei saa ning ei oska inimesed meie valikutega nõustuda, aga toeks olemine ei peagi tähendama nõustumist. Toetada võib inimest ka olukorras, kus me ei mõista teise valikuid ning otsuseid. Seda nimetatakse hoolimiseks. Vastupidist võib nimetada egoismiks.

Kõige turvalisem on aga tupikust läbi minna koos oma kaaslasega, kes meid mõistab ja toetab. Nagu öeldakse, on kaaslane meie teine pool. Igapäevaselt tunneme end niigi sageli üksiku ja oma “teise poole” kaotanuna (keegi ei mõista meid). Eriti tugevalt on see aga tunda just kriisiperioodil, kus hirmud võimust võtavad ja me vajame tuge. Ning siin ei ole vahet, kas tegemist on naise või mehega. Eespool sugulisi rolle oleme kõik lihtsalt inimesed oma vajadustega, ning kesksel kohal on vajadus emotsionaalse turvatunde järele – me vajame tunda, et keegi mõistab meid ja on meie jaoks olemas sõltumata, kuidas lõpuks kõik laheneb.