Tee kõike, mida soovid, aga ära unusta, kes sa oled

Sel suvel täitub 9 aastat hetkest, mil 2006. aastal esimese enesearengu raamatu kätte võtsin. Nii nagu miljonitel teistel üle maailma, oli selleks „loomulikult“ „Saladus“ (ing The Secret).

Raamat oli väga inspireeriv ja andis mu segasel eluetapil palju jõudu ning lootust. Siiski, nüüd 9 aastat hiljem, ei pea ma nii suureks saladuseks enam seda, et meie mõtlemisel on mõju meie elule, vaid hoopis seda, kuidas intuitiivne (võib öelda ka „vaimne“) maailm materiaalsega edukalt siduda.

Südametee ja mõistusetee suur vastuseis

Üks asi, mis paljude värskete eneseotsijatega juhtub, on see, et nad muutuvad äärmuslikuks. Sama juhtus ka minuga – kui ikka vaimseks, siis täiesti vaimseks. Sama olen täheldanud paljude inimeste puhul, kes suuremast või väiksemast elukriisist tulenevalt iseennast ja elu sügavamat tähendust otsima on hakanud. Kuna senine elukäsitlus (sageli äärmuslikult materiaalne) pole oodatud õnne toonud, võibki kaalukauss mõneks ajaks ekstreemselt skaala teise otsa – vaimse absolutismini – liikuda.

Vaimne absolutism tähendab eelkõige kõigele esoteerilise tähenduse andmist. Ehk ongi kõigel meie maailmas esoteeriline tähendus olemas, aga mõnikord tundub, et inimesed annavad olukorrale esoteerilise mõtte vaid seepärast, et isiklikust vastutusest vabaneda. Näiteks on ju hea mõelda, et minu tänaste probleemide põhjus asub hoopis kuskil eelmises elus. Või näiteks minu tänased keerulised suhted sõbraga on põhjustatud sellest, et meie abielu üleeelmises elus keskajal karile jooksis. Ning kuna üleemist elu enam muuta ei saa (ning praegust elu on muuta ebamugav), võimegi sellest loobuda öeldes: „Jah, mul ei ole mõtet temaga asju siin klaarida, sest see jama on meiega juba üleeelmisest elust kaasa tulnud“. Kõlab tobedalt? Võib-olla, aga tean inimesi, kes just niimoodi mõtlevad.

Samas ega mõistuslik absolutism parem pole. Eitades kõike, mida silmaga ei näe ja teaduslikult mõõta ei saa, põhjustame endale samamoodi probleeme. Kui vaimne absolutism paneb meid elama esoteerilisse mulli, siis materiaalne absolutism paneb meid elama egoistlikku mulli, sest arvame, et kõikide valikute ja sündmuste taga olen „mina“ – suur ja rasvane EGO. Kui esoteerikud hõljuvad pilvedes öeldes, et ma ei saa mitte midagi teha, sest eelmiste elude karmade põletamiseks kulub järgmised kuus elu, siis materialistid hõljuvad sageli rahustite all, sest nad püüavad kogu aeg kõik ära teha, aga see lihtsalt ei õnnestu, mistõttu tundubki järjepidevast üritamisest tulenevast stressist vabanemiseks mõistlik lihtsalt oma mõistus vaigistada. Rahustitega.

Kesktee – absolutismist tasakaaluni

Kõik esoteerikud ärkavad varem või hiljem oma mullist üles, sest nad avastavad, et usk eelmistesse ja järgmistesse eludesse ei aita nendel praegust elu täiel rinnal elada. Sama juhtub varem või hiljem ka materialistidega – ka nemad avastavad ühel hetkel, et ükskõik kui palju nad pingutavad, lähevad mõnikord asjad ikka vastupidises suunas. Nii jõuamegi kõik ühel hetkel olukorrani, kus anname endast parima, et elu nautida, aga unustamata, kes me tegelikult oleme.

Meil kõikidel on intellekt ja kaks kätt ning jalga. Just need on tööriistad, mille abil saame juba selles elus imesid korda saata. Võti on mõistmises (või mõnikord ka lihtsalt otsustamises), mida ma sellelt elult tahan ja mis mulle päriselt rõõmu pakub. Alati on oht sattuda väliste mõjurite nagu meedia, reklaamid ja Hollywood – meelevalda ning kalduda teelt, aga siin aitab meid justnimelt teadlik tasakaalu otsimine südame ja mõistuse vahel.

Kõik inimesed saavad südames aru, et meile ei ole vaja iPhone 6, kui meil on olemas 6 kuud vana iPhone 5, sest seda ütleb meile vaid Facebooki, marketingi ja televisiooni poolt ära tuimestatud mõistus. Ära mine selle õnge, sest sa oled midagi enamat kui su mõistus. Kuula oma südant ja vajadusel mine kasvõi metsa või mere äärde. Mine kõigest sellest hullusest võimalikult kaugele, võta kaasa oma kallim või koer, ja küsi seal endalt, mis tegelikult sinu jaoks oluline on, ning mida sa tegelikult selleks ära teha saad. Ära muretse, sinu süda teab seda täpselt, sul on vaja lihtsalt mõistuse terrorist kasvõi natukeseks vabaneda.

Kui vastused käes, tule metsast uuesti välja ja hakka lihtsalt tegutsema. Selleks võib olla pisikene muudatus toitumises, treenimises, teleka vaatamises või lihtsalt õhtuses jalutuskäigus – oluline on, et sa hakkad seda tegema. Mõistus püüab sulle ikka veel selgeks teha, et seda kõike on liiga vähe, aga ära lihtsalt kuula oma mõistust. Kuula oma südant – intuitiivset keskust enda sees, mis juhendab sind rahus. Mõistus juhendab sind aga käras.

Just seepärast hoitakse kasiinod ja kaubanduskeskused nii kärarikkad – see hoiab su südamehääle tagaplaanil, et mõistus sind kontrollida saaks – „Osta seda, osta seda, sest kõik teised ju ostavad!“. Metsas sul aga seda tunnet ju pole. Proovi vajadusel kohe järgi – põgene keset suurimat ostumöllu ära metsa ja sa märkad, kuidas kõik sulle kunstlikult tekitatud vajadused korraga kuhugi haihtuvad. Kuhu nad siis niimoodi haihtuvad? Mitte kuhugi need ei haihtu – sinu mõistus jääb metsas lihtsalt tahaplaanile ja intuitiivne südamehääl tuleb taas esile. Kus sa ennast tegelikult paremini tunned – kas kaubanduskeskuses või metsas?

Tee kõike, mida soovid, aga ära unusta, kes sa oled

Tõde on see, et selles maailmas ei eksisteeri mitte ühtegi reeglit. Jah, ühiskonnas eksisteerivad reeglid, ja sinu tööl ning kodus eksisteerivad reeglid, ja sinu peas eksisteerivad reeglid, aga maailmas ei eksisteeri mitte ühtegi reeglit. Just selles peitub universumi tegelik Saladus – sa oled vaba juba praegu niipea kui lõpetad uskumise kõikidesse nendesse reeglitesse, mida sulle on kõik need aastad õpetatud ja mille sa oled ise omaks võtnud.

Seepärast võid sa teha absoluutselt kõike, kuid ära unusta, kes sa tegelikult oled. Sa usud, et sa oled Keegi, ja see on täiesti okei, aga ehk oled sa siiski midagi enamat. Kas mitte see Keegi, kes sa arvad end olevat, ei või muutuda? Võib küll – sa võid oma Keegi olemises muutuda just selliseks nagu sa soovid. Ka siin ei ole mitte ühtegi reeglit ega piirangut. Kui sa otsustad, et sa oled hea inimene, siis just seda sa oledki, ning sinu teod hakkavad sellest usust lähtuvalt seda otsust kinnitama. Kui sa usud, et sa oled halb, laisk või saamatu inimene, on sul jällegi õigus, ning nüüd hakkavad sinu teod just seda usku kinnistama. Kas sa näed, kui lihtne see kõik on? Sa oled just see, kes sa otsustad olla. Sa oled vaba kõikidest ideedest ja sulle pealesurutud mallidest ning rollidest. Need kehtivad sinu suhtes ainult seni, kuni sa ise nendesse usud. Aga miks sa peaksid uskuma sellistesse ideedesse ja rollidesse, mis sulle kasulikud pole? Sul on vabadus nendest välja astuda, neid ignoreerida ja lihtsalt eitada.

Sa võid olla, uskuda ja teha kõike, mida õigeks pead, sest meie maailm on lihtsalt nii imeline paik selleks kõigeks. Viska minema kõik oma vanad uskumused, piirangud ja takistused ning vabasta oma sisemine potentsiaal. Õmble, keevita või suusata Kuutsemäel – see kõik on tegelikult üks ja sama, see on sinu vabadus teha, mida sa teha soovid. Ära jäta oma kohustusi unarusse, sest teised inimesed sõltuvad sinust, nad armastavad sind, aga ära jäta unarusse ka iseennast, oma südant ja unistusi.

Tee kõike, mida soovid, aga ära unusta, kes sa oled. Ja ma kinnitan sulle, et sa ei ole sinu nimi – sa võid oma nime ju ära muuta. Sa ei ole sinu keha, sest keha muutub iseenesest kogu aeg. Sa ei ole sinu isiksus, sest see muutub ajas paratamatult. Aga kes sa siis oled? Ehk oledki sa vabadus valida, kes sa olla tahad. Vali targalt. Ja kui eksid, vali uuesti. Ja uuesti. Ja uuesti. Sul on iga uus päev võimalus valida, kes sa täna oled ja mida sa täna teed. Kas teed seda mõistusest või teed seda südamest? Mitte miski ei määra rohkem, kuhu sa oma eluga välja jõuad.