Suur hulk tänastest juhtidest ei tegele teadvustatult ja süsteemselt inimestega. Miks? Nimelt spetsialistist juhiks saanuna, jätkatakse tihti vana rolli käitumismustritega- unustades, et juhi roll nõuab ka

Nagu selles artiklis juttu oli, puudub paljudes meeskondades “tagasiside kultuur”, mille asemele on tekkinud enesenäitamise- ehk võistlev edukultuur. Juhte ajab see sageli aga segadusse, sest nende

Üleminek spetsialistist juhiks on sageli keeruline, kuna see nõuab mõtteviisi ja tööstiili olulist muutust. Väga edukad spetsialistid võivad uskuda, et juhtimine tuleb neile sama loomulikult kui

Viimase kümne aasta jooksul on juhtimine Eestis läbinud märkimisväärse evolutsiooni. Kui ma 2014. aastal juhtimiskoolitustega alustasin, naeruvääristati mõnedes postitustes märksõnu nagu “töörõõm” ja “mitterahaline motiveerimine”. Tänaseks

Missugune on sinu isiklik kogemus oma seniste juhtidega? Usutavasti oled sa oma karjääri jooksul kokku puutunud erinevate juhtidega – nende stiilide ja isiksustega. Kuidas aga hindaksid

“Ülemuse-tüüpi” juht ja “liidri-tüüpi” juht erinevad oma lähenemises meeskonna juhtimisele ja arendamisele, mõjutades oluliselt organisatsiooni kultuuri ja edu. Ülemuse-tüüpi juht keskendub ülesannetele, protsessidele ja tulemuste saavutamisele.

Meie haridussüsteemis toimub õppimine väljastpoolt sissepoole. Jah, meie elu algusaastatel on see paratamatu, sest just niimoodi laps ju õpib – omandab uusi teadmisi ning kogemusi välismaailmast.

Hiljutises lühivideos rääkisin sellest, kuidas paljudes organisatsioonides “meie-nemad” dünaamika tekib. Sageli võib esmastasandi juhtide hoiak “nad ise otsustasid, las ise teevad; minu käest keegi ju ei