Imago dialoog juhtimises- mis see on ja miks seda kasutada?

Käisime abikaasaga nädalavahetusel Imago paariteraapia kursusel, mis osutus tohutult võimsaks kogemuseks nii mitmel tasandil. Nimelt on Imago teraapia üles ehitatud teoorial, kus iga inimene võtab oma lapsepõlve haavad ja lapsepõlves omandatud käitumismustrid (hirmud, vajadused, reaktsioonid) kaasa oma intiimsuhetesse. Teadmata täpselt, mis meid tegelikult inimestena ärritab ja mis meie valukohti tugevalt puudutab, ei suuda me kuidagi omada täisväärtuslikku ja teadlikku suhet- suhet, kus partner tervendab meie lapsepõlve haavu, mitte ei tekita neid juurde. Kaevudes sügavale iseendasse ja avastades neid baastundeid, mida lapsena kogesime ja mida kindlasti täiskasvanuna enam kogeda ei soovi, oskame ka oma partnerile seda teadlikult kommunikeerida.

Kuna tihtipeale toovad just meie kaaslased meis üles neid valusaid tundeid (alateadliku arengu eesmärgil), on tähtis panna oma partner teadlikult mõistma, miks tema käitumisviis sulle haiget teeb ja kuidas seda üheskoos muuta. Siin tulebki mängu Imago dialoog, mis on välja töötatud kasutades tagasi peegeldamist ja seeläbi turvalise keskkonna ja ühenduse loomist. Astudes oma partneriga struktureeritud Imago dialoogi, peegeldate üksteisele kõik tunded, emotsioonid, hirmud, lood ja mälestused tagasi – teades, et läbi peegeldamise ei saa tähtis info kuidagi kaduma minna. Läbi teise inimese peegeldamise keskendume me rohkem tema tunnete ja vajaduste empaatilisele vastu võtmisele ja vähem oma ego tugevdamisele ning vastu haukumisele. Iseenda egopõhisel kaitsmisel nimelt Imago dialoogis kohta pole.

Niivõrd võimas nagu on Imago teraapia paarisuhtele, on see vägagi oluline tehnika iga juhi ja tema meeskonna jaoks. Me oleme kõik kindlasti kohanud juhte, kellel on küll suurepärane juhipotentsiaal, aga ometi ei suuda ta oma ideid ja visiooni meeskonnale arusaadavalt kommunikeerida. Palju infot läheb juhtimises kaduma just seetõttu, et meeskond ei tõlgenda juhi palveid ja vajadusi täpselt nii, nagu vaja, mis loob omakorda alati pinnase segaduste tekkeks. Imago dialoogi kasutades oma töötajatega suhtlemisel ei saa aga vajalik info kuhugi kaduda, sest ükshaaval peegeldavad töötajad juhile tema vajadused ja ideed tagasi. Seda on väga võimas praktiseerida näiteks meeskonnakoosolekutel, kus töötajad peegeldavad juhti, samal ajal kui juht peegeldab ka kõik oma töötajate välja pakutud ideed ja vastuväited tagasi. Juba niisama kuulajana ruumis olles, kus üksteise lauseid tagasi peegeldatakse, tunned endas info tugevamat kinnistumist, mõistmist ja ühtsustunde tekkimist.

Eriti vajalik on aga Imago dialoogi kasutus kõiksugustes organisatsioonisisestes konfliktisituatsioonides, kus meie “roomaja aju” kipub üle võtma ehk genereerib viha, kaitsereflekse, üksteise süüdistamist, näpuga näitamist ja destruktiivseid käitumismustreid. Taaskord on kõige teadlikum ja rahumeelsem viis kasutada dialoogi, kus konfliktis osalevad töötajad ja juht üksteise tundeid teineteisele tagasi peegeldavad, luues empaatiat ning leides seeläbi vastava lahenduse. Imago dialoog koosneb nimelt alati “jagajast” ja “kuulajast” ning rõhub sellele, et mõlemad peavad oma käitumist muutma, et konfliktile lahendus leida. Seda läbi rääkides aga turvaliselt ja kindla ülesehitusega dialoogi abil, jõuab kiiremini juurprobleemini ja sealt otse siis vajalike muudatusteni. Muidu võib organisatsioonisisene konflikt küll väljastpoolt vaadatuna lahtuda, kuid “päris tunded ja vajadused” jäävad sügavamal tasandil siiski täitmata ning moodustavad ajas aina enam ja enam uusi konfliktikoldeid.

Rohkem infot Imago teraapia kohta juhtimises leiad siit.
Imago dialoogi ning peegeldamise kohta aga siit.

Autor: Kathleen Pajumaa