Mida ma õppisin 300 inimese koolitamisest?

Eile lõppes minu jaoks üks “koolitusmaraton”, mille käigus oli mul au 2 kuu jooksul koolitada ühe avaliku asutuse enam kui 300 teenindajat. Kuigi ma olen koolitajana tegutsenud juba 2009. aastast, on meeskonnakoolitused minu jaoks siiski uus ja väljakutsuv valdkond.

Me kõik oleme inimesed

Sõltumata, mis ametit me peame – eespool ameteid oleme kõik ühesugused inimesed. Ükskõik, kas mina olen koolitaja, ja minu vastas istub firma tegevjuht või koristaja, eelpool ameteid oleme siiski tavalised inimesed. Ja just sellest peaks iga koolitus algama.

Nii nagu inimesed samastuvad automaatselt oma mõtete ja emotsioonidega, kipume samastuma ka oma ametitega ehk looga iseendast. “Vaadake mind, ma olen selle firma juht”, võib mõni end uhkusega esitleda, ja jätkates nina püsti ajades: “mul on nii palju alluvaid, särav kontor pilvepiiril ja pärlmuttervärvidega välismaa auto”. Mis mul öelda on – tõeline tegija, eks!

Me võtame oma ameteid nii tõsiselt, et unustame vahepeal isegi ära, et tegelikult oleme kõik lihtsalt inimesed. Unustades ära, mis ametit me peame, mitmendal korrusel meie kontor on, ja kui kalli autoga me sõidame, õpime ka meie firmas töötavaid inimesi paremini tundma ning nende tegelikke vajadusi mõistma.

Me kõik soovime õnnelikud olla

Elu on väga lihtne, sest kõikidel inimestel mõlgub peas ainult üks unistus: “Olla õnnelik”. Ükskõik, kas me räägime eraelust või tööelust, meie fundamentaalne soov end hästi tunda ei jäta meid maha. Kõik meie tegevused on ju lõppkokkuvõttes motiveeritud ainult kahest eesmärgist, millest esimeseks on soov liikuda meie jaoks meeldivate nähtuste suunas, ja teiseks soov põgeneda ebameeldivate nähtuste eest. Kas sa leiad oma elust veel mõne tegevuse, mida sa ei tee sellest kahest eesmärgist lähtuvalt?

Just meie fundamentaalne soov õnnelik olla peaks olema iga juhi mantra. Eelpool nimetatud koolituste üks oluline avastus oli, et inimesed ei ole töö juures sageli õnnetud mitte seetõttu, et nendele liiga vähe palka makstakse, vaid seepärast, et neid liiga vähe tunnustatakse ja väärtustatakse. Ainult raha ei tee mitte kedagi õnnelikuks. Isegi töö juures mitte. Täiendavast 100 eurost on väärtuslikum täiendav kiitus hästi tehtud töö eest.

Kuidas oma töötajad töö juures õnnelikuks muuta?

Marcial Losada, tunnustatud psühholoogi ja konsultandi, läbiviidud uuringud näitavad, et eduka meeskonna loomise eeltingimuseks on vajalik minimaalne tunnustamise ja laituse suhe 3:1. Missugune on aga see suhe sinu töö juures? Kas sina juhina tuletad oma alluvatele iga etteheite puhul vähemalt kolmel korral meelde, kui head tööd nad tegelikult teevad? Kui sa seda ei tee, siis on Losada väitel ka väga raske oma meeskonda pikaajaliselt tulemuslikuna hoida.

Inimene veedab töö juures kuni 75% oma ajast, mis on väga suur osa tema elust. Kui inimene ei suuda seda aega meeldivalt veeta, kulutab ta lihtsalt oma elu ära. Jah, kindlasti on igal inimesel ka endal võimalused oma tööd meeldivamaks ja mõtestatumaks muuta, aga kahtlemata on igal juhil just tema töötajate enesetundele määrav roll. Mossitav juht “loob” mossitava meeskonna. Õitsev juht “loob” õitseva meeskoona. Kumba sina eelistaksid?

Kummas meeskonnas sina eelistaksid töötada – kas seal, kus sa pead kogu aeg peeglisse vaadates endale meelde tuletama, et kõik on hästi, sest sa tead, et sa oled tubli, või selles, kus juht juhuslikult sinust möödudes seda sulle meelde tuletab? Motiveeriv tunnustamine ei ole kunst. See on meie loomulik oskus anda ja pakkuda teistele inimestele seda, mida nad kuulda soovivad. Me oleme inimesed. Me soovime olla väärtuslikud ja kasulikud. Mida enam me seda enda kohta tööl kinnitada võime, seda motiveeritumad me seda tööd ka tegema oleme. Jah, palk on ka tähtis, kuid ainult palk ei ole piisav, et mõista töötajana, kui tähtsad ning olulised me tööandja jaoks tegelikult oleme.