Miks juhid ja töötajad mõnikord „titadena“ käituvad? Osa 1

Sõltumata, kas oled juht või spetsialist (töötaja), võid olla märganud enda ja teiste juures mõnikord ebatäiskasvanulikku ja lapsikut käitumist. Selleks võib olla jonnimine muutuva tööolukorra suhtes või solvumine kellegi tühise kommentaari peale. Aga ka emotsionaalne „jalgade trampimine“, kui kõik ei läinud päris nii, nagu olid oodanud.

Teisel korral võid sa olla avastanud, et keegi teine kolleeg on võtnud meeskonnas „perepeast papa“ rolli arvates endal olevat õiguse teisi õpetada ja manitseda, mõnikord kolleege ignoreerida või hoopiski veidi „ülevalt alla“ nagu lapsele peale vaadata.

Ja kolmandal juhul võid sa olnud imestanud mõne kolleegi nii tasakaaluka ja täiskasvanuliku käitumise üle. Võib-olla oled sa ise hädas mõnede emotsioonide ning käitumistega teatud olukordades, kus see kolleeg alati rahulikuks jääb ning olukorra täiskasvanu kombel lahendab.

Psühhodünaamiline juhtimise teooria

Kui sa oled seda kõike märganud, ei ole see juhuslik. Need kolm egorolli (ego states) – laps, lapsevanem ja täiskasvanu – on Psühhodünaamilise juhtimisteooria (Psychodynamic Approach, 1970-ndad) sisu, mille juured ulatuvad Sigmund Freud’i psühhoanalüüsi juurde. Selle üheks allosaks on „juhtimise tehinguline analüüs“ (transactional analysis), mille kohaselt võtavadki juht ja töötaja erinevaid eespool mainitud rolle luues meeskonda ja omavahelistesse suhetesse vastava dünaamika.

Selliste nähtuste sidumine juhtimisteooriaga on toimunud põhjusel, et meie esimesed juhitud saamise kogemused toimusid väga varases lapsepõlves ema ja isa kui meie jaoks autoriteetsete isikute poolt. Kuna nemad olid meile lapsena autoriteedid, siis nende käitumine „juhtide/liidritena“ salvestas meie alateadvusse arusaamise, mida juhtimine tähendab, ja ka meie emotsionaalsed reaktsioonid teatud tüüpi juhtimisele.

Kui me tajusime ema/isa käitumist juhina meile soodsa ja vastuvõetavana, reageerisime alateadlikult nendele „koostöövalmis lapsena“ – me kohanesime nende ettepanekutega ning tegime nendega koostööd. Vastupidiselt reageerisime aga sellisele käitumistele, mida me heaks ei kiitnud ja otsustele, millega nõus ei olnud. Siis võtsime alateadlikult „protesteeriva lapse“ rolli, mille tunnuseks oli hoopis mässumeelsus ja otsuste saboteerimine.

Autoriteet tööl on meie juht

Kes on meile autoriteediks töö juures? Meie tänane juht, eks? Ja seda sõltumata, kas juht on meist aastatelt vanem või noorem. Ja seda sõltumata, kas me teadvustatud tasandil teda autoriteedina ja eeskujuna enda jaoks näeme. Näiteks on nii mõnigi töötaja mulle koolitusel öelnud, et tema juht küll tema jaoks mingi autoriteet ei ole. Aga kas ikka ei ole?

Nagu me ei olnud lapsena mõnikord rahul ema-isa käitumisega, ei pruugi me alati rahul olla oma tänase juhi käitumisega. Aga nagu ema-isa jäid meie jaoks siiski autoriteediks, sest me sõltusime nendest, on meie jaoks alateadlikult autoriteet ka juht – meie elu ja heaolu sõltub temast. Meie autoriteet juhi suhtes tekibki tema „võimust“ meie elus oluliste asjade üle otsustada. Nagu emal/isal oli kuni meie 18-aastaseks saamiseni „võim“ otsustada, kuhu läheme, kellega kohtume ning mis valikuid teeme, saab juht täna otsustada meie arenguvõimaluste, töörõõmu ja sissetuleku suuruse üle.

Ja kapitalistlikus ühiskonnas on nendel aspektidel meie igapäevasele heaolule otsene mõju: eluase, reisimisvõimalused, võimalused lastele pakkuda mugavat elu, toidu kvaliteet, vaba aeg jne. Seega, sõltumata, kas me seda tahame või mitte, võtame usutavasti kõik oma juhti selles kontekstis autoriteedina, mis surub meid aeg-ajalt rollidesse, mida me isegi ei teadvusta.

Lapsed, lapsevanemad ja täiskasvanud sinu meeskonnas

Juhtimise Psühhodünaamilise teooria kohaselt võivad töötajad ja juht meeskonnas võtta enesele teadvustamata 3 rolli:

1) LAPS (child) – lapse egorollis olev inimene käitub töö juures 2 võimalikult viisil, nagu ta sarnastes olukordades lapsena käitus (emotsionaalsed alateadlikult reaktsioonid):

a) kohanev laps (adapted child) – laps aktsepteerib olukorda ja „lapsevanema“ käitumist selles, mistõttu teeb ta koostööd;

b) mässumeelne laps (rebellious, free child) – laps ei aktsepteeri olukorda ja lapsevanema käitumist, mistõttu võitleb ta sellele vastu ning saboteerib seda.

2) LAPSEVANEM (parent) – selles rollis käitub inimene viisil, nagu tema vanemad analoogsetes olukordades käitusid (või tema arvates praegu käituksid (mudeldab oma vanemaid));

3) TÄISKASVANU (adult)– selles rollis käitub inimene viisil, mida tingib eelkõige olukord ja ümbritsev keskkond, mitte tema alateadlikud mõjutused (uskumused, traumad) lapsepõlvest.

Mõned rollide omavahelised kombinatsioonid soodustavad koostööd, teised aga pärsivad seda:

Koostööd soodustavad kombinatsioonid

Juht	Töötaja
Lapsevanem	Laps
Laps	Lapsevanem
Täiskasvanu	Täiskasvanu

Koostööd pärssivad kombinatsioonid

Juht	Töötaja
Täiskasvanu	Laps
Täiskasvanu	Lapsevanem
Lapsevanem	Täiskasvanu
Lapsevanem	Lapsevanem
Laps	Laps
Laps	Täiskasvanu

NB! Järgmises artiklis kirjeldan lähemalt nende kombinatsioonide dünaamikaid meeskonnas.