Su otsused sünnivad enne, kui sa neid teadlikult kaalud. Ajuteadus aitab mõista, miks.

“Ma teen kõik oma otsused faktide põhjal,” ütles üks tegevjuht mulle hiljutisel koolitusel. Vaatasin teda korraks ja küsisin: “Miks sa siis pole juba kolm kuud rääkinud oma müügijuhiga, kelle tulemused on langenud?”

Vaikus.

See vaikus pole erand. See on reegel. Iga juht, kellega ma kohtun, usub vähemalt natuke, et tema otsused tulevad ratsionaalsest mõtlemisest. Ja iga juht võib siin eksida. Aju on viimase kahekümne aasta jooksul saanud sedavõrd uuritud, et mõistame täna palju paremini, kuidas otsused tegelikult sünnivad. See pilt on ratsionaalse juhi enesekuvast märksa keerulisem.

Antonio Damasio ja tema kolleegide uuringud näitasid, et emotsionaalseid kehasignaale töötlevate ajupiirkondade kahjustus võib jätta loogilise mõtlemise alles, kuid muuta igapäevase otsustamise väga raskeks (Bechara jt, 1999).

Ratsionaalne mõtlemine üksi ei tee otsuseid. Tunne teeb. Aju kogub konteksti, varasema kogemuse ja keha signaalid kokku ja annab vastuse enne, kui sina sõnastad selle peas mõtteks.

Daniel Kahnemani populariseeritud mudel eristab kiiret ja automaatset mõtlemist aeglasemast, teadlikku pingutust nõudvast mõtlemisest. Mõlemat on vaja, kuid juhtimisotsustes tekib risk siis, kui kiire esmane hinnang jääb teadliku kontrollita.

Seega, kui sa täna langetad mõnda otsust, on väga suur tõenäosus, et tegelikult sa lihtsalt põhjendad mõttes seda, mis on juba otsustatud emotsioonide poolt.

Miks juht usub, et ta on objektiivne

Kõige raskem on see, et eneseteadlikkus on osaliselt illusioon. Sa võid olla väga tark juht. Sa võid lugeda raamatuid otsustusprotsesside kohta. Aga see ei muuda fakti, et su aju käitub samamoodi nagu iga teine. Ainus, mis muutub, on see, et sa hakkad oma otsuseid paremini sõnastama. Mitte tegema teisiti.

Mõtle viimasele inimesele, kelle sa palkasid. Sa lugesid tema CV, vaatasid kogemusi, küsisid intervjuus õigeid küsimusi. Aga sa otsustasid esimese kümne sekundi jooksul. Sa lihtsalt veetsid järgmised tunnid sellega, et leida põhjusi, miks see otsus oli õige.

See ei tähenda, et esimese mulje või sisetunde järgi tehtud otsus oleks alati vale. Probleem algab siis, kui juht ei erista otsust selle hilisemast põhjendusest. Kui põhjendus sünnib alles pärast valikut, leiab aju enamasti just need faktid, mis esialgset tunnet toetavad.

See pole nõrkus. See on lihtsalt aju töö. Aga see on ka koht, kus sa pead end ausalt hindama. Ja seda enamus juhte ei tee.

Põhjus on lihtne. Kui sa tunnistad endale, et su otsuseid mõjutavad alati ka emotsioonid, pead loobuma osast oma senisest enesekuvast. Aga “Ma olen ratsionaalne juht” on enesepilt, millest on raske loobuda. Aga ilma selle loobumiseta sa ei suuda sa ka teadvustada oma tegelikke otsustusprotsesse.

Mis tegelikult juhib su otsuseid

Vaatame kolme kõige sagedasemat kallutatust juhi töös. Mitte teoreetilises mõttes, vaid sellisel kujul, kuidas need igapäevaselt avalduvad.

Kinnituskallutatus. Kui sa oled juba otsustanud, et üks töötaja ei sobi rolli, hakkad sa teadlikult või alateadlikult märkama just seda, mis seda kinnitab. Sa unustad need korrad, kus ta tegi midagi hästi. Ja kui keegi kõrvalt märgib, et töötaja on end parandanud, jätad sa selle info kõrvale.

Tulemus on see, et sa võtad otsuse vastu samm-sammu haaval, ilma et märkaksid, et oled tegelikult juba ammu otsustanud.

Sisseinvesteeritud otsuse efekt. Kui sa oled mingi otsuse avalikult välja öelnud, koosolekul, juhtkonnas või töötaja ees, siis on sul psühholoogiliselt väga raske seda muuta. Sa kaitsed oma vana otsust, sest selle muutmine tunduks “näokaotusena”.

Aga vaata, mis see tegelikult maksab. Sa hoiad halba lahendust selleks, et sinu enda mainet kaitsta. Inimesed sinu ümber näevad seda. Aga nad ei räägi sellest.

Lähedusefekt. Sa usaldad rohkem inimesi, kes on sulle sümpaatsemad või kelle taust sarnaneb sinu omaga. See ei ole teadlik valik. See on viga, mida aju teeb automaatselt ja mis maksab organisatsioonile palju. Nimelt palkad sa inimesi, kes on sulle sarnased. Sa edutad neid kiiremini. Ja sa imestad, miks meeskonnas pole erinevaid vaateid.

Nende kallutatuste teadmine üksi ei tee kedagi objektiivseks. Küll aga saab juht ehitada otsuse ümber väikese pausi, mis sunnib otsima vastupidist infot, arvestama juba tehtud investeeringu mõjuga ja küsima teise vaatega inimese arvamust.

Mida tark juht selle kõigega peale hakkab

Sa ei muuda oma aju. Aga sa saad muuta protsessi, mille sees see töötab. Tutvustan sageli ka oma juhtide koolitusel kolme küsimusega pausi, mida saab kasutada iga suurema otsuse ees.

Esimene küsimus: kui ma poleks veel ühtki sammu astunud, kas ma teeksin selle otsuse uuesti samamoodi? See aitab eraldada otsust sellest, mida sa juba oled “investeerinud”. Kui vastus on “ei”, siis sa pead väga ausalt küsima, miks sa veel kaitsed seda otsust.

Teine küsimus: mis info ma jätan kõrvale, sest see ei sobi mu praeguse mõttega? Aju on meister info-filtri kasutamisel. Kui sa küsid otse, mida sa ignoreerid, hakkab see info pinnale tulema. Vahel sa avastad, et oluline info on olnud sul kogu aeg käes, aga sa pole seda näinud.

Kolmas küsimus: kelle arvamust ma EI ole küsinud, sest ma kardan, mida ta vastab? See on kõige ebamugavam küsimus. Aga see on ka kõige väärtuslikum. Vastus annab sulle kohe ühe nime, kellega tasub veel rääkida enne lõplikku otsust.

Need kolm küsimust ei võta kokku üle viie minuti. Need aeglustavad automaatset mõtlemist ja toovad otsusesse teadliku kontrollpunkti. Vahel piisab just sellest väikesest pausist, et märgata infot, mis kiire hinnangu sisse ei mahtunud.

Kokkuvõtteks

Põhipunktid, mida kaasa võtta

• Kõik otsused ei sünni ratsionaalse kaalumise tulemusena. Aju kasutab mustreid, tundeid ja konteksti ning teadlik põhjendus võib tulla alles hiljem.
• Kinnituskallutatus, sisseinvesteeritud otsuse efekt ja lähedusefekt on kolm vaikset tegijat, mis mõjutavad sinu otsuseid iga päev. Nende teadvustamine ei muuda neid, aga annab sulle võimaluse paus teha.
• Sa ei pea oma aju muutma. Sa pead muutma protsessi, mille sees ta töötab. Kolme küsimuse paus enne otsust on praktiline tööriist, mida saab kasutada juba homme.
• Eneseteadlikkus pole sünnipärane talent. See on harjumus, mida saab treenida. Iga otsus, mille ees sa peatud, ehitab seda lihast tugevamaks.

Küsimused mõtisklemiseks juhile

1. Millise otsuse oled sa viimase kuu jooksul vastu võtnud, mille sa praegu ümber teeks, kui sa alustaksid nullist?
2. Kes sinu meeskonnas on see inimene, kelle arvamust sa pole küsinud, sest kardad teada saada, mida ta tegelikult arvab?
3. Mis on üks väike harjumus, mida sa saad sel nädalal lisada oma otsustusprotsessi, et viia üks otsus automaatsest mõtlemisest teadlikuma kaalumiseni?

P.S. Kui soovid juhina vastutust selgemalt jagada ja inimesi iseseisvamalt tegutsema suunata, vaata lähemalt koolitust Juhist liidriks.