Skip to main content
Skip to footer
Nagu paljud inimesed ei soovi iseenda sisemaailmaga tegeleda (oma mõtteid, tundeid ja hoiakuid sügavamalt analüüsida) ja keskenduvad ainult pinnapealselt ümbritsevale (käin tööl, teen karjääri, kasvatan lapsi, suhtlen sõpradega jne), juhtub sama ka paljude meeskondadega – nad opereerivad kogu aja ainult pinnapealsel “igapäevatasandil”, kus töö saab justkui tehtud ja inimesed saavad ka justkui täitsa hästi omavahel läbi, kuid sügavamalt vaadates võib leida päris palju puudujääke.
Metatasandile minek tähendab rohkem miks?-küsimuse esitamist: Miks me koosolekutel kaasa ei räägi? Miks me üksteisele asjadest otse ei räägi, vaid hiljem seda kohvinurgas teeme? Miks me üksteise eest teatud infot varjame? Miks me kardame juhile tagasisidet anda? Miks me muudatustele alati esimese hooga vastu töötame? Miks me üksteist koosolekutel katkestame ja ei lase teistel lõpuni rääkida? Miks me lubame sellel inimesel meile halvasti ja teravalt öelda? Miks meie õhkkond nii pingeline on, aga samas teeme nägu, nagu kõik oleks korras?
Selliseid küsimusi ei pea, aga võib iga meeskond (ja ka inimene) iseendalt küsida. Ja need, kes küsivad, loovad kiiresti suuremat sünergiat, liiguvad kiiremini edasi ja saavutavad kiiremini oma eesmärgid.
