Kas sina oled enesekindel või lihtsalt üks tavaline egotsentrik?

Tõelisel sisemisel enesekindlusel ei ole tegelikult egoga mitte mingitki pistmist. Enesekindel inimene on tihtipeale kahe jalaga maas, pehme ja õrn. Ta teab väga hästi oma tugevaid külgi, kuid ei peida iial ka oma nõrkusi; ta on abivalmis ja isetu, kuid ei lase kellelgi enda peal lömitada; ta teab oma väärtust ning ei luba välisel maailmal seda kuidagi vähendada. Enesekindlus on ka Maslow vajaduste hierarhia alusel olulisem võti, et oma täit potentsiaali siin maailmas realiseerida. Mis aga juhtub siis kui egotsentrism maskeerub enesekindluseks ning sa elad oma elu uskudes, et oled vankumatu tinasõdur, mitte ego poolt allutatud hüpiknukk?

Ego mitmest definitsioonist, sobib selle kontekstiga enim “kaitsemehhanism ehk vale mina”. Ego peamine vajadus on nimelt oma erinevate isude rahuldamine (Ma tahan seda, ma vajan seda, mul peab olema see jne) ning enda tugev eristamine teistest inimestest  (Ma olen parem kui tema, ma olen kõige targem, ma olen ilusam kui keegi teine jne). Füüsilises maailmas väljendub see nii enda pideva kiitmise ja endast rääkimisega, kui ka teistest inimestest taga rääkimisega (mis tuleneb enamasti iseenda ebakindlusest). Ellu jäämiseks peab ego pidevalt tähelepanu saama – kui positiivset tähelepanu napib, leiab ego alati viisi, et see kiiremas korras negatiivsega asendada.

See juhtub tihti näites töökontekstis, kus juht või üks meeskonnaliikmetest valib isekuse sisemise enesekindluse asemel. Enesekindlus, nagu enne mainitud, lähtub usust iseendasse ja oma võimetesse, ego opereerib aga puhtalt isiklikust huvist, otsides pidevalt kinnitust oma õigsuses ja seeläbi ignoreerides igasugust endale vastunäidistatud tagasisidet. Näiteks on egotsentrilisel inimesel alati kindel nägemus, kuidas tööülesandeid teha ning seetõttu ei suuda ta meeskonnamängijana kuidagi adekvaatseks jääda, kui teised tema arusaamade kohaselt ei käitu. Sellist inimest saadab alati ka ennastõigustav käitumisstiil ning puudub võime mõista, et ka teistsugused arvamused eksisteerivad. Pigem esineb tihedat näpuga näitamist teiste suunas ning süüdistusi ja kriitikat iseendale otsa vaatamise asemel.

Kuna ego poolt kaaperdatud inimesel endal on raske selgete silmadega maailma näha, tekitab elu tihtipeale olukordi, mis pideva kannatuse näol lõpuks kõik müürid purunema paneb. Tihe ebamugavus ja sisemine ärevus on seetõttu parimad näitajad sellele, kes ego lõksus tugevasti kinni on. Kui ka sul on tihtipeale tunne, et oled teistest kuidagi moodi üle, oled eriline ning parem või hoopistükis “teistmoodi”, usud vaid iseenda maailmapildi õigsusesse ning mõistad hukka kõiki teisi, on sul viimane aeg hakata iseenda kallal tööd tegema – sest sa pole mitte liiga enesekindel vaid tulihingeline egotsentrik.