Skip to main content
Skip to footer
Kas oled meeskonnas või isiklikus elus märganud, kuidas mõnedel inimestel on kalduvus rohkem konflikti sattuda? Me nimetame üldjuhul selliseid inimesi konfliktseteks inimesteks – justkui see oleks nende iseloomuomadus!
Aga kas tegelikkuses on ikka asi iseloomus? Kas on tõesti võimalik, et iga 10-20 inimese kohta (kes tavaliselt meeskonna moodustavad) kipub seal olema üks iseloomult “konfliktne inimene“?
Äkki pole aga asi inimese iseloomus, vaid tema madalas eneseteadvustamise võimes – tema madalas suutlikkuses iseenda emotsionaalseid impulsse märgata ja neist tekkivaid (destruktiivseid) käitumisi kontrollida, mille tõttu inimene konflikti sageli satubki. Selliseid inimesi võib nimetada ka hoopis ebateadlikeks inimesteks, mitte konfliktseteks inimesteks.
Teadlikud inimesed on ka täiesti tavalised inimesed, aga nad paistavad üldjuhul silma sellega, et nad ei satu nii sageli konfliktidesse. Ja seda nii tööl kui eraelus. Teadlikud inimesed on need, kelle kohta sageli öeldakse, et nendel pole emotsioonidega probleeme – nad on nii rahulikud.
Nende endaga aga rääkides väidavad nad täiesti vastupidist – nad ütlevad, et nad on oma emotsioonidega väga hädas, aga need ei ulatu lihtsalt väljapoole, sest nad oskavad neid vaka all hoida (osavamad ka neid vabastada).
Emotsioonide “tagasi hoidmiseks” (või nende vabastamiseks) tuleb aga emotsiooni teket esmalt märgata, teadvustada. Kui see õnnestub, on lihtsam jääda ka emotsiooni tulemusena psüühikas tekkiva turmtule jälgijaks, mitte sellega automaatseks samastujaks.
Ja just seda teadlikumad inimesed teevadki – nad jälgivad, kuidas emotsioonid nende sisemaailmas küll möllavad, aga nad ei lase nendel muutuda (lisaks endale) ka teiste inimeste probleemideks.
