Skip to main content
Skip to footer
Paljude juhtide vabanduseks (ja ka ettekäändeks) oma meeskonnale lähenemisel on väide, et nad ei taha muutuda “mikromanagerideks”, kes kõigel liigselt silma peal hoiavad, kõike kontrollivad ning töötajatele asju ette kirjutavad. Ei, nemad eelistavad vabaduse andmist töötajatele ja iseseisvaid töötajaid.
Jah, iseenesest on see üllas ning väga õige mõte, aga kas töötajad seda tegelikult ka samamoodi tajuvad? Loomulikult ei meeldi kellelegi nö türanni ja diktaatoriga koos töötada, kes kõigega kursis soovib olla ja kes kogu aeg püüab näidata oma töötajatele, et tema moodi asju teha on ikkagi õige. Seda ei soovi mitte ükski töötaja!
Samas ei soovi töötajad olla ka täiesti unarusse jäetud. Kuigi juhid armastavad juhtimiskoolitustel öelda, et nad annavad oma töötajatele vabadust, tõlgendavad paljud töötajad seda aga ükskõiksusena. Ning kui juhid arvavad, et nad teevad head, on selle tagajärjed hoopiski halvad – kui töötajad tajuvad juhi poolset ükskõiksust, hakkavad nad samaga vastama. Ja nende ükskõiksus tähendab pühendumuse langust ja ühiste eesmärkide nimel vähem pingutamist.
