Ole täpselt selline juht, kellest sa ise alati unistanud oled

Kurb tõsiasi tänapäeva töömaailmas on see, et paljud inimesed, kellel tegelikult oleks kõrge juhtimispotentsiaal, ei taha kohe üldse juhtideks saada. Miks? Sest inimeste juhtimine on tegelikult päris raske ja kurnav tegevus ning kuuldes pidevalt teiste juhtide rabelemisest ja valulikest üritustest töötajate pühendumusele ja vajadustele pihta saada, võtab kukalt kratsima küll. Tundub lausa, et paljude tänapäeva juhtide mentaliteet on iga päevaga aina rohkem probleeme lahendada ja katkiseid kohti kinni õmmelda. Kuhu jääb aga loovus, lõbu, põnevus ja inspiratsioon.. kindlasti mitte kontoriseinte vahele.

Juhtusin hiljuti lugema ühte inspireerivat lugu juhist nimega Clark, kes otsustas ühel päeval, et talle aitab juhtimisega kaasnevast “isoleeritusest ja üksindustundest” – talle aitab uskumisest, et ta peab juhina teatud viisidel käituma ning veelgi rohkem aitab talle sellest, et kõik ta töötajad teda kui “pahalast” näevad. Ta otsustas seega, et kavatseb tänasest päevast olla hoopis selline juht, nagu ta ise endale alati soovinud on – loominguline, seiklushimuline, humoorikas ja inspireeriv. Et kõige paremini oma tõsisele juhimentaliteedile vastu astuda, korraldas ta kontoris midagi ennekuulmatut – palus kõikidel töötajatel loosi tõmmata, keda oma töökaaslastest nad järgmisel päeval kehastama pidid (riietus, kõne, kehakeel jne). Kuuekümnest inimesest osales 56 töötajat tema lõbusas eksperimendis, millest sai siis alguse kardinaalsete muudatuste jada nii tema enda kui ka kogu tema meeskonna jaoks.

Sel hetkel, kui Clark otsustas midagi täiesti teistsugust oma töötajate ette tuua, et luua kontorisse vähegi vabamat ja lõbusamat atmosfääri, pani ta kõrvale oma tüüpilise “tõsise ja distantseeritud” juhi maski ning oli “lihtsalt inimene”- valmis riskima. Muidugi on juhtimine ülimalt tõsine töö, kuid kui me pigistame sellest kogu naudingu ja humoorikuse välja, ei jää meile isegi tükikest loomingut järgi, et päriselt oma töökogemus põnevamaks muuta. Inimesed vajavad ju end juhtima siiski samasugust inimest, nagu nad ise – kedagi, kes paneks nad päriselt ka särama. Keegi ei taha päevast-päeva mossitades arvuti taga istuda. Me kõik vajame väikest “vunki” oma ellu – midagi, mis paneks meid oma igapäevaelu ja igapäevatööd hetkekski unustama. See üksluisus ja pidev rutiin, mis tänapäeva kontorites aset leiab, on pikas perspektiivis vaimuhaigust tekitav. Naer, lõbu, midagi uut, ebamugavustsooni astumine aitab inimesi edasi ja avab nende loomingulised mahlad – mitte robotlik klahvivajutus.

Tegelik küsimus igale juhile on aga lihtne : “Kas Sina oled täna selline juht, kellest sa ise oled alati unistanud?”. Kas sa sooviksid endale pigem heatujulist, nalja viskavat, sõbralikku, ühtsust hoidvat, põnevat, loomingulist, lahedate mõtete ja suurte nägemustega juhti? Või pigem sellist, kes näitab oma nägu vaid siis, kui tõesti on vaja, ning ka siis, kannab tõsist ja professionaalselt kaugele hoidvat maski?

Kas sa julgeksid küsida ka oma töötajatelt, milline on nende unistuste juht? Ka anonüümsete vastuste läbi, õpid sa juhina palju – mõistes, milliseid omadusi iseendas veel arendada ning millised hoopis sinnapaika jätta, mis sind enam ei kanna. Mõtteainet kui palju…

Autor: Kathleen Pajumaa