Fakt on see, et me ei suuda mitte mõelda. Mis mõtete juhtimisest siin juttu üldse saab olla?

Kas ja kui palju sa oled samastunud oma mõtlemisega? Kui see küsimus tekitab sinus küsimusi, võib olla, et sa oled oma mõtetega nii samastunud, et sa isegi ei tea/märka, et sa mõtled?

Jah, just nii on – olen koolitustel kohtunud inimestega, kes väidavad, et nendel mõtteid ei ole. Sellises olukorras on muidugi siis 2 võimalust – kas nad on valgustunud (nendest on saanud Buda, kes jõudis vaikusesse ja “mõttetühjusesse” (Nirvaanasse)) või nad on mõtetega nii samastunud, et nad sellest isegi aru ei saa.

Mida sina arvad, kumb nendest on tõenäolisem? Ja kas ning kui palju sa ise oma mõtteid igapäevaselt märkad ning juhid?